Eesti inimene elab pigem palgapäevast palgapäevani, ei oma piisavalt sääste, korraldab oma rahaasju vaid mälu abil ning teenib lisaks põhisissetulekule täiendavat tulu, selgub Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse eelmise aasta uuringust.
Eesti inimese finantsportree: sääste ei ole, elab palgapäevast palgapäevani (2)
25. jaanuar 2018, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahaline puhver on väike
Valdaval osal peredest on olemas säästud, kuid need on väikesed ega võimalda säilitada olemasolevat elustandardit pikema aja vältel, kui sissetulekuid ei ole. Veerandil peredest pole üldse sääste või need on väiksemad, kui läheks vaja ühe kuu jooksvate kulutuste katmiseks. 1–2 kuud saaks sissetulekute kaotuse korral hakkama 32 protsenti peredest, 3–6 kuud 23 protsenti peredest.
Elatakse palgapäevast palgapäevani
Viimase 12 kuu jooksul on 39 protsendil peredel esinenud olukordi, kus pere sissetulekud ei katnud pere igapäevaseid elamiskulusid. Rahalisi raskusi seoses pere igapäevaste elamiskulude katmisega kogesid enam lastega ja väikese sissetulekuga pered.
Pered said rahaliste raskuste korral hakkama valdavalt ise kokku hoides ja kulutusi kärpides, varasemaid sääste kasutades või jätsid raha saamiseni osa arveid maksmata. Alles seejärel laenati lähedastelt ja sõpradelt või pankadest ning hakati otsima paremaid teenimisvõimalusi. Vähestes peredes kasutati rahalise kitsikuse leevendamiseks kiirlaenude abi.
Rahaasju planeeritakse mälu abil
92 protsenti Eesti peredest jälgib, et kulutused ei ületaks regulaarseid sissetulekuid ehk planeeritakse rahaasju. Pere rahaasjade arvestamine toimub 57 protsendil vastanutest mälu abil. Rahaasjade planeerimise harjumused on seotud pere sissetulekute suuruse ja pere tüübiga. Mida suurem on pere sissetulek, seda vähem järjekindlad ollakse rahaasjade planeerimisel. Väiksema sissetuleku puhul on aga rahaasjade planeerimine püsivam.
Teenitakse lisatulu ja mõeldakse oma äri loomisele
42 protsenti eestimaalastest teenis viimase aasta jooksul põhisissetulekule lisaks täiendavat tulu. Populaarsemad lisaraha teenimise viisid on vabakutselisena erinevate teenuste osutamine. Kõige levinumad nendest on näiteks veebilehtede kujundamine, tekstide tõlkimine, muusika esitamine, pildistamine ning majapidamistööde tegemine (koristamine, remonditööd, laste hoidmine jms).
Kõige levinumad põhjused lisaraha teenimiseks olid vajadus suurema sissetuleku järele, soov muuta tööaega ja -kohta paindlikumaks ning ennast teostada. Eestis pühendati lisatulu teenimisele valdavalt kuni viis tundi nädalas ja teenitud igakuine lisatulu oli enamasti vahemikus 50–200 eurot.
Oma äri loomise peale on mõelnud, kuid pole seni seda teinud, 40 protsenti elanikest. Sama palju inimesi ei tunne huvi ettevõtlusega alustamise vastu. Elanikud vanuses 18–34 paistavad silma suurima huviga – koguni 60 protsenti nendest vastas, et on kaalunud oma äri loomist.