Välisraha põgeneb rutuga Kesk- ja Ida-Euroopast

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valuutavahetuskontor Budapestis 22. oktoobril 2008.
Valuutavahetuskontor Budapestis 22. oktoobril 2008. Foto: Reuters / Scanpix

Läinud nädalal sattusid Ida- ja Kesk-Euroopa valuutad tõsise müügisurve alla.


«Pole enam kahtlust, globaalne finantskriis on täie raevuga jõudnud Kesk- ja Ida-Euroopasse,» ütles Danske Bank oma analüüsis, kirjutab

Äripäev

.

Ungari keskpank vastas nädala keskel dramaatilise intressitõusuga, et forinti kaitsta ja finantsturge rahustada. Intressid tõusid 300 baaspunkti võrra 8,5 protsendilt 11,5 protsendile.

Kuid nagu kommenteeris ajalehele Time üks Bank of NY Mellon valuutastrateeg, on see kui veri vee peal riskifondide haidele. «Ungari majandus ei kannata seda välja, kõik teavad, et see pole lahendus,» ütles Simon Derrick.

Reedel langes forint euro suhtes rekordmadalale, 286,55 forintile eurost.

Investeerimispank Merrill Lynch prognoosis, et sarnane valuutakriis ootab varsti ka Rumeeniat, kus keskpank on leud seni tugiostudega toetanud. Sellest on järsult üles hüpanud rahaturu intressid. Nagu ka Venemaal, kus keskpank on rubla tugiostudeks kulutanud kahe nädalaga 20 miljardit dollarit.

Danske Bank hoiatab, et interventsioonid ja intressitõusud ei anna tulemust, kui investorid on otsustanud oma raha regioonist välja viia. Nii võib ravim patsiendi hoopis tappa.

Kriisi ohjeldamiseks tuleb kiiresti otsida välisabi Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või Euroopa Keskpangalt. Seda enam, et kaalul on ka buumi rahastanud Lääne-Euroopa enda pankade käekäik. IMF töötab praegu kiirkorras välja uut lihtsustatud tingimustega laenuliiki. Juba on fondi abi palunud Ungari, Ukraina ja Valgevene.

Kesk- ja Ida-Euroopa on praeguses finantskriisis kergesti haavatavad. Paljudel riikidel on kas suur eelarve- või jooksevkonto defitsiit, mida on rahastatud välisrahaga.

Paljud inimesed ja ettevõtted on võtnud madalama intressiga valuutalaene, mida on raske teenindada ja tagasi maksta, kui oma valuuta odavneb. Pangad riskivad halbade laenude kiire kasvuga, ettevõtted pankrotiga.

Ungaris on eraisikute laenudest 62 ja firmade laenudest 49 protsenti valuutas. Palju on laenatud Šveitsi frangis, mis on eriti ebasoodne, kuna ärevatel aegadel on Šveitsi frank ikka tugevnenud. Juuli lõpust on forint Šveitsi frangi suhtes odavnenud üle 30, Rumeenia leu umbes 18 protsenti.

Välisinvestoreid pelutab ettevõtete suur sõltuvus Lääne-Euroopa turust, kus majanduskasv järsult pidurdub. Eriti halvad ajad on autotööstusel, millel on suur osa Slovakkia ja Tšehhi majanduses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles