Mida ennustab väliskaubandushoroskoop vabariigi juubeliaastaks?

Tööstusettevõte

FOTO: Liis Treimann

Statistikaameti analüüsist selgub, et Eesti majanduse praegune seis on umbes kolm korda talupojalikult alalhoidlikum, kui see oli 1924. aastal.

Eesti on avatud väikeriik ja majanduslikus mõttes sõltub riigi käekäik suurel määral välismaistest kaubanduspartneritest, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Jaan Õmblus statistikablogis. Kui maailmamajandusel läheb hästi, siis läheb Eestil samuti hästi. Kui maailmaturul on majanduslangus, siis kannatame ka meie. 

Tuleviku ennustamiseks on hea vaadata minevikku. Praeguse Eesti majanduse võrdlusbaasiks on mõistlik kasutada Eesti esimesest iseseisvuse perioodist aastat 1924, mil Eesti majandus oli pool kümnendit vabalt arenenud ja teatud tasakaalupunkti saavutanud. Muutused olid toimunud, kuid uued proovikivid seisid veel ees. Nii on see ka praegu.

1924. aastal veeti Eestisse kaupu peamiselt Saksamaalt (36,6 protsenti), Suurbritanniast (14 protsenti) ja Venemaalt (12,8 protsenti). Praegu on need riigid 2016. aasta andmete põhjal Soome (13 protsenti), Saksamaa (11 protsenti) ja Leedu (9,5 protsenti).

Eesti kauba peamised tarbijad ehk ekspordipartnerid olid 1924. aastal Suurbritannia (33,5 protsenti) ja Saksamaa (22,6 protsenti). Praegu saadame oma kaupu eelkõige Rootsi (17,9 protsenti) ja Soome (16 protsent). Seega on siin toimunud oluline muutus – praegu on Eesti oma toodangule leidnud kliendi kodu külje alt, muutunud lokaalsemaks, lähemal tarbijaturgudele.

Rahvusvahelises plaanis on olukord muutunud. 1924. aastal oli Eesti põllumajandusriik, kellest hakkas saama tekstiiliga tegelev maa, praegu on Eesti elektrooniliste seadmete allhankemaa. Enda äratoitmisega tuleb riik ehk pisut paremini toime, kasutatakse rohkem oma metsariigi eelist ning toodetakse keerukamaid asju.

Kuidas on lood üle võimete elamisega? 1924. aastal veeti kaupu sisse 8,2 miljardi marga eest ja eksporditi 338 miljoni marga võrra väiksema summa eest. Seega oli väljavedu nelja protsendi võrra sisseveost väiksem. 2016. aastal imporditi 13,5 miljardi euro eest ja Eesti väliskaubandus­bilanss oli miinuses 1,6 miljardi euro ehk ligi 12 protsendiga.

Eksporti ületav import tähendab üldjuhul üle jõu elamist (võrreldes teenimisega kulutatakse rohkem). Selles mõttes on majanduse praegune seis umbes kolm korda vähem talupojalikult alalhoidlik kui 1924. aastal. 

Teisiti öeldes näitab välismajandushoroskoop, et taevas on mõningaid tumedavõitu pilvi, kuid paanitseda ka ei maksa. Kui olukord majanduses peakski väga vihmale pöörama, siis on võimalik mõnest välismaisest vidinast ka lahti öelda, et nii rohkem talupojatarkuse radadele tagasi pöörata. 

Loe lähemalt statistikablogist.

Tagasi üles