Maailma Majandusfoorum: Eesti kui jõukas riik võiks ebavõrdsusele rohkem tähelepanu pöörata

Ebavõrdsus tekitab poliitilisi äärmusi

FOTO: SCANPIX

Maailma Majandusfoorum on riigid seadnud pingeritta selle järgi, kui hästi jõuab majanduse hea käekäik kõigi ühiskonna liikmeteni. Koondtabelis on Eesti paigutatud arenenud riikide seas 22. kohale Suurbritannia ja USA vahele. 

Kokku on arenenud riikide seas ära märgitud 29 maad. 

Läti ja Leedu on tabelis paigutatud veel  arenevate riikide hulka vastavale 1. ja 4. kohale. Rootsi on arenenud riikide seas 6. ja Soome 11. kohal. Arenenud riikide esikolmikus on Norra, Island ja Luksemburg.

Elujärje oodatust aeglasem kasv ja suurenev ebavõrdsus lükkavad kogu maailma poliitiliste äärmuste suunas. Seepärast on üha enam tarvis ka uusi ja senisest kaasavamaid majanduskasvu mudeleid, vahendab Maailma Majandusfoorum.

Kaasava kasvu raport 2017. aastast vaatab 15 valdkonda, mis võivad suuremale majanduslikule võrdsusele määravaks saada  (SKT inimese kohta, tööjõu tootlikus, tervena elatud aastad, tööhõive, sissetulekute ebavõrdsus, vaesuse määr, varanduslik ebavõrdsus, mediaansissetulek, säästud, tootmise saastavus, avaliku sektori võlg ja sõltuvusmäär).

Kõige paremini käib Eesti käsi avaliku sektori väikse võla ja varandusliku ebavõrdsuse kohapealt. Ka tööhõive ja säästude osas ei ole asi Eestis hull. Kõiges muus aga võiksid lood Maailma Majandusfoorumi hinnangul paremad olla.

Viimase viie aasta jooksul on aga Eestis asjad siiski paremuse poole liikunud. Kiiresti on kasvanud sisemajanduse kogutoodang (SKT) inmese kohta, tervena elatud aastad, tööhõive ja mediaansissetulek. Viie aasta vaates on Eesti aga tahapoole liikunud näiteks sõltuvusmäära, sissetulekute ebavõrdsuse ja vaesusmäära osas. 

SKT inimese kohta ei ole kuidagi seotud sellega, milline on võrdsus riigis. Pea kõikides arenenud riikides on SKT inimese kohta viimase viie aasta jooksul kasvanud, kuid ainult kolmandikus riikides on olukord läinud paremaks ka majandusliku võrdsuse seisukohast vaadates.

Tagasi üles