Eesti inimeste laenunõudlust toetab sissetulekute kiire kasv, suur kindlustunne ja väga madalad intressimäärad.
Suuremad sissetulekud julgustavad Eesti inimesi laenama (1)
22. jaanuar 2018, 13:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Sissetulekute kasv on toonud juurde nii uusi laenukliente kui ka inimesi, kes suudavad säästa
- Eesti ettevõtted kasutasid põhivarainvesteeringute rahastamiseks suures osas omavahendeid
- Ettevõtete pikaajaliste laenude kasv on mõnevõrra kiirenenud, kuid lühiajaliste oma vähenenud
Kuna laenunõudlus on suur, on majapidamiste laenukohustused hoogsalt kasvanud. Majapidamiste laenukohustused kasvasid 2017. aasta kolmandas kvartalis ligikaudu sama palju kui palgad ehk aasta võrdluses ligi 7 protsenti, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Kui pangalaenude ja liisingute jäägi kasv on viimastel kvartalitel kiirenenud, siis muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv on aeglustunud.
See tuleneb ilmselt osaliselt nii sellest, et pangad on hakanud rohkem tarbimislaene ja liisinguid pakkuma kui ka sellest, et muude laenupakkujate tegevuse üle on hakatud tegema tõhusamat järelevalvet.
Suurenenud sissetulekud on parandanud ka Eesti inimeste säästmisvõimet ning säästude kasv on jätkuvalt kiire. Majapidamiste hoiuste maht suurenes aastaga 9 protsenti. Veelgi tempokamalt on kasvanud majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja antud laenud. Kiirest kasvust hoolimata jääb Eesti majapidamiste finantssäästude ja sissetulekute suhe Euroopa Liidu keskmisele näitajale endiselt alla ja paljudel majapidamistel pole ootamatuteks olukordadeks piisavalt sääste.
Ehkki põhivarainvesteeringute maht kasvas 2017. aastal hoogsalt, võimaldasid Eesti ettevõtete likviidsete varade ja omakapitali kõrge tase rahastada neid suuresti omavahenditest. Varasemast mõnevõrra rohkem on siiski võetud ka pikaajalisi laene, mille aastakasv oli möödunud aasta kolmandas kvartalis veidi üle 5 protsendi. Samal ajal on lühiajaliste laenude jääk märkimisväärselt vähenenud, mis kajastab suuresti mõne välisomanduses oleva ettevõtte rahavoogude juhtimist. Ettevõtete võlakohustused kokku kasvasid aastaga 1 protsendi.
Möödunud aasta kolmandas kvartalis Eestist tegutsevatest pankadest võetud laenude jääk vähenes ja sama palju suurenes välismaalt võetud laenude jääk, kuna üks pank suunas osa oma laenudest välismaise emapanga portfelli. Eestisse tehtud välismaised omakapitaliinvesteeringud küll suurenesid, aga see kajastab suuresti kasumite kasvust tulenevat reinvesteeritud tulu kasvu ja muid välisinvesteeringuid lisandus vähe.
Eesti majandus oli 2017. aasta kolmandas kvartalis endiselt netolaenuandja: Eesti residendid paigutasid välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasasid. See näitab, et Eesti residentide hulgas jätkub viimaste aastate suundumus säästa ja põhivarainvesteeringute tase on paari viimase kvartali kasvust hoolimata suhteliselt madal.