Rakvere lihatööstuse uus streik võib peatada kogu kombinaadi töö määramata ajaks
Lisatud Anne Mere kommentaar!

Rakvere lihatööstus

FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingute Liit (IMTAL) saatis täna Rakvere Lihakombinaadile streigiteate, mille järgi algab kombinaadi töötajate streik 6. veebruaril kell 7.30 ja kestab tähtajatult. Lisaks tapaliini töötajatele liituvad seekordse streigiga solidaarsuse eesmärgil ka teiste tsehhide töötajad.

Streigiga nõuavad Rakvere Lihakombinaadi töötajad tapamaja töötajate põhipalga tõstmist 16 protsendi võrra alates 1. veebruarist 2018 ja lisaks 16 protsenti põhipalga tõstmist 1. juulist 2018. Lisaks nõutakse, et tulemuspalga arvestamist ei muudeta.

«Toetusstreigina on ka teised tsehhid sinna liitunud,» selgitas Rakvere Lihakombinaadi ametiühingu usaldusisik Andrus Saaremägi. See tähendab, et kogu kombinaadi töö võib streigi tagajärjel peatuda.

Hingepiinu ei tunne

«Osaliselt ikkagi jätkatakse ka tööd, aga edaspidi ei tea, sest see on tähtajatu,» lisas Saaremägi, viidates sellele, et kõik töötajad ei pruugi streigiga liituda. Tähtajatu all peavad Rakvere lihatööstuse tapamaja töölised silmas seda, et enne nad tööle uuesti ei asu, kui midagi lõpuks nende kasuks liikuma hakkab.

Seda, kui pikaks see kujuneda võib, Saaremägi praegu prognoosima ei hakka. «Läbirääkimised, mis meil olid ja kus viibis ka riiklik lepitaja, ei toonud meile mitte midagi. Nüüd vaatame, kas niipidi saab,» lausus ta.

Hingepiinu Rakvere tapaliini töötajad tähtajatu streigi välja kuulutamise pärast ei tunne. «On aeg maksta inimestele raha, mida nad väärivad, mitte kopikaid, mille eest nad oma tervise ja kõik muu jätavad sinna liini äärde,» märkis Saaremägi.

Tema kinnitusel on ametiühing asunud ka kollektiivlepingut koostama. Praegu on meeleolu lihakombinaadis ärevapoolne. «Kellel hea, kellel halb – eks inimesed ole kõik erinevad. Eks ülemustele ei ole see rõõmutekitav uudis, see on selge,» sõnas Saaremägi.

Ametiühingute keskliidu organisatsioonisekretäri Artjom Arhangelski sõnul on palgaläbirääkimised tööandjaga käinud alates möödunud aasta oktoobrist, kuid tulemust ei ole siiamaani saavutatud.

«Töötajad tegid läbirääkimiste käigus mitu kompromissettepanekut, millest tööandja keeldus. Samuti pole tööandja ühtegi omapoolset palgatõusu puudutavat ettepanekut teinud,» ütles Arhangelski. Ta lisas, et muutust ei toonud ka riikliku lepitaja läbirääkimistesse kaasamine.

Valmistuvad pikemaks tööseisakuks

«Kuna tööandja riikliku lepitaja välja pakutud töötasude tõstmisega nõus ei olnud, lõppes lepitusmenetlus kokkulepet sõlmimata ning eriarvamuste protokolli vormistamisega, mis annab töötajatele seadusliku aluse korrektse streigi korraldamiseks,» põhjendas ametiühingu esindaja.

Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul ei ole tähtajatu streigi väljakuulutamises midagi ebatavalist, pigem on ebatavalised kõik muud streigi versioonid. 

Tähtajatu streigi võimalus on juba ka Eestis kehtivasse streigiseadusse sisse kirjutatud. «Mujal maailmas on need tähtajatud tavalisemad, Eestis on olnud neid vähem.» Näiteks üks tervishoiutöötajate streik kestis 28 päeva.

«See tähendab seda, et streik hakkab pihta ja lõpeb siis, kui kokkulepe on saavutatud,» selgitas Peterson. Ka Rakvere lihatööstuse töötajate plaanitava streigi puhul on ametiühingud valmis pikemaks tööseisakuks. 

«Ka valmistutakse selleks, et seekordne streik võiks laieneda,» lisas ametiühingu juht. Selle all ei pea ta silmas streigi laienemist kogu ettevõttele, vaid hoopis teiste Eesti ja ka rahvusvaheliste ametiühingute liitumist streigiga.

Mil viisil see täpselt toimuks, on küll veel lahtine. «Selle kohta tuleks need otsused ja info kindlasti hiljem,» sõnas Peterson. Ta põhjendas, et see oleks avalikkuse toetusavaldus inimestele, kes on juba palgaläbirääkimistega vaeva näinud, kuid kellele pole tööandja seni üldse vastu tulnud.

«Meil on alati olnud see küsimus, millal tööandja hakkab mõistlikult käituma – ja väga tihti nad hakkavad enne streigi algust, aga kahjuks mitte alati. Me oleme igasuguseks variandiks valmis,» lisas ametiühingu juht.

KOMMENTAAR

Anne Mere, HKScan Estonia juhatuse esimees

HKScan Estonia on streigiteate kätte saanud, hetkel tutvume sellega ning kujundame lähiajal oma seisukohad. Esmapilgul tundub, et meil on vaja küsida streigiteate osas täpsustusi.

Praegusel hetkel on ebaselge, kui pikalt streik kestab ning kas streigiga on hõlmatud vaid veidi üle kahe protsendi töötajatest, kellega pidasime läbirääkimisi detsembri keskpaigani, või on hõlmatud rohkem töötajaid. Seetõttu on raske hinnata streigi võimalikku mõju.

Tööandja jaoks on streigiteade kahetsusväärne, kuna ettevõte tegi aasta viimastel kuudel mitmeid olulisi ning ka rahaliselt suuri otsuseid, mis aitavad kaasa parema töökeskkonna ja rahulolu loomisele. Samuti otsustasime selle aasta teises kvartalis kogu ettevõtte palgafondi viie protsendi võrra suurendada.

Töövaidlus Rakvere lihatööstuses sai alguse mullu oktoobri keskel, kui 64st tapamaja töötajast 27 korraldasid tööseisaku, mida lihatööstuse omanik HKScan Estonia nimetas ebaseaduslikuks.

Tööandja ei andnud grammigi järele

Küll aga alustasid 25 tapamaja töötajat tööandjaga 24. oktoobril palgaläbirääkimisi, kus töötajad nõudsid algselt 50-protsendilist palgatõusu. Protsessiga liitus novembri keskel ka riiklik lepitaja Meelis Virkebau, kes kuulutas 14. detsembril läbirääkimised siiski luhtunuks.

Nii Meelis Virkebau kui ka Eesti ametiühingute juhi Peep Petersoni sõnul ei soovinud tööandja töötajatele mingeid järeleandmisi teha. Peterson ütles, et tööandja ei olnud nõus isegi 100-eurose kuupalga tõusuga.

Postimehele teadaolevalt saavad Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajad kuus kätte keskmiselt 750–900 eurot. Teisisõnu, nende brutokuupalk jääb 925 ja 1120 euro vahele. 

HKScan Estonia juht Anne Mere on öelnud, et kogu ettevõtte palgasüsteemi uuendatakse 2018. aasta esimeses kvartalis. Ka on ta sõnanud, et ei ole mingil viisil vastu töötajate soovile ametiühinguid moodustada.

HKScan Estonias on kokku ligi 1130 töötajat. Neist 785 töötab Rakvere lihatööstuses ja 240 inimest Tabasalu lihatööstuses. Ülejäänud töötavad Talleggi linnukasvatuses.

Töötüli kronoloogia

17. oktoobril 2017 alustasid HKScani Rakvere lihatööstuse tapamaja 27 töötajat tööseisakut, et palka juurde nõuda. HKScan pidas tööseisakut ebaseaduslikuks, leides, et see on vastuolus töölepingu seadusega, samuti pole ettevõttes ametiühingut.

18. oktoobril teatas ettevõte, et streik on lõppenud. Vallandati kolm streigi organiseerinud töötajat. HKScan Estonia juht Anne Mere lubas, et nad alustavad läbirääkimisi töötingimuste ja palga üle.

19. oktoobril pöördusid tapamaja töötajad töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole.

Samal ajal asutasid lihakombinaadi streikinud töötajad ametiühingu, mille liikmete arv oli 24. oktoobriks kasvanud 30ni.

26. oktoobril ütles Anne Mere, et ettevõte peab parandama kommunikatsiooni ja põhjendama rohkem oma otsuseid. «Oleme ise teinud järeldusi, et töötajatega tuleb rohkem suhelda, tuleb rääkida otsustest ja rääkida, kuidas äril üldse läheb. Seletama, mida me saame ja mida ei saa teha,» ütles Mere BNSile.

6. novembril toimus ametiühingu esindajate ja juhtkonna kohtumine, kus loodeti palgas kokkuleppele jõuda. Seda ei juhtunud.

17. novembril kohtub tüli osapooltega riiklik lepitaja Meelis Virkebau.

14. detsembril lõpetab Virkebau pärast kolme kohtumist osapooltega lepitusmenetluse Rakvere lihakombinaadis. Kokkulepet ei sündinud.

19. jaanuar 2018 saadab Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingute Liit (IMTAL) Rakvere Lihakombinaadile streigiteate, mille järgi algab kombinaadi töötajate streik 6. veebruaril kell 7.30 ja kestab tähtajatult.

Tagasi üles