Raivo Vare Saaremaa sillast: mingid inimesed juba põhimõtteliselt vihkavad suuri projekte! (30)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raivo Vare
Raivo Vare Foto: Liis Treimann

Logistika- ja majandusekspert Raivo Vare hindab plaani ehitada mandri ja Saaremaa vahele sild väga kõrgelt. Ainuke miinus, mida ta juba praegu ette kujutab, on lõppematud vaidlused looduskaitselistes küsimustes.

«Saaremaa sild annaks Eesti majandusele kõva tõuke, pole kahtlustki. Ütleme nii, et ega sellel projektil väga palju miinuseid ei olegi,» ütles Vare. Ta kommenteeris ettevõtjate Raivo Heina ja Raivo Küti plaani ehitada lõpuks valmis Saaremaad ja mandrit ühendav sild, millest kirjutas nädala lõpus Äripäev.  

«Ainuke miinus, mida mina näen, on vaidlus looduskaitsjatega silla trassi üle. Erakapitali huvi on teha võimalikult hea ja mõistliku hinnaga trass. Looduskaitsjatel võib olla eriarvamus. Selle üle tekib kindlasti vaidlus,» rääkis Vare.

Samas jõuame me Vare hinnangul niimoodi üsna pea absurdsesse olukorda, kus me ei saagi enam suuri projekte ellu viia. «Kui me nii jätkame, et meil pole üldse mitte midagi vaja, siis me ei jõuagi mitte kuhugi, ääremaa nagu me oleme! Mingi grupp inimesi põhimõtteliselt vihkab igasuguseid suuri projekte! Ja see läheb üha hullemaks. Mingi loogikaviga on kuskil,» leidis ta. Tema sõnul tuleb aru saada, et suured taristuprojektid nagu maanteed ja Rail Baltic on meile kui ääremaale üliolulised.

Saaremaa sild võiks teha ajalugu

Tulles tagasi konkreetse sillaprojekti juurde, toonitas Vare kahte asja. «Esimesena küsitakse traditsiooniline eestlaslik küsimus, et kas tasub ära. Mina arvan, et tasub. Teise asjana tuuakse välja, et ärme tee midagi, kuna riik on äsja mandri ja saarte vahele uued praamid ostnud. See põhjendus on lausa rõve, vabandust väljenduse eest. Sellepärast ei ole kindlasti mõtet silla ehitamist kinni hoida. Kui tehniliselt saab teha ja rahastus on taga, tuleb kindlasti teha,» rõhutas mees.

Varele meeldib värske plaani juures see, et sild tahetakse ehitada erakapitali nõu ja jõuga kontsessiooni põhimõttel (riigi ja erasektori vaheline partnerlus keerukate ja kõrge maksumusega projektide tegemiseks. Riik annaks siinkohal ettevõtjatele kindlaks ajavahemikuks loa loodusvarade, tööjõu ja muu vajaliku kasutamiseks, mida silla ehitamine nõuab – toim). See on Euroopas tunnustatud ja toimiv mudel, lisas ta juurde.

Tema sõnul on erakapitali kaasamine lausa möödapääsmatu, kuna avaliku raha eest eest suurte objektide ehitamine muutub üha keerulisemaks. «Ja kuna Euroopa Liidu rahad Eestile aina vähenevad, on avaliku raha kasutamine veelgi keerulisem. Üks võimalus, kuidas suuri projekte ellu viia, oleks võtta kõvasti laenu. Teine variant on see, et laseme erakapitalil teha. See on väga mõistlik. Avalikku raha kulub meil mujale ka,» leidis ta.

Seetõttu olekski Saaremaa sild Eesti esimene mastaapne taristuprojekt, mida teevad erainvestorid. «See võiks olla esimene linnuke. Me siin räägime, et soomlane Peter Vesterbacka tahab hiinlaste rahadega Tallinna-Helsingi tunnelit teha. See on väga suur asi. Meie võiks alustada sillast ja vaadata, kuidas välja kukub,» pakkus ta.

Nimekaimud on konkreetsed mehed

Aga kas Saaremaa sild ikkagi tasub ära? Vare on veendunud, et tasub ära. «See on kasulik nii rahanduslikult, majanduslikult, logistiliselt. Igas mõttes. Mõned Saaremaa ettevõtted, kes on nautinud oma geograafilist eraldatust, pole sillast ehk huvitatud, aga tegelikult on see Eesti majandusele ja Saare majandusele väga kasulik. See annab majandusele kõva tõuke,» ütles Vare.  

Tema sõnul mõeldi silla ehitamisele juba möödunud sajandi lõpus, mil ta Eesti valitsuse teede- ja sideminister oli. «Esimeste uuringute ja hinnangutega me siis ka alustasime. Tollal oli ka küsimus lihtsalt selles, et meil polnud avalikku raha ega valmisolekut erakapitali kaasamiseks. Lisaks polnud ühiskondlik vaim ja tehnilised võimalused tänavusega võrreldavad,» avaldas ta lootust, et nüüdseks on ajad muutunud.

Ta kiitis enda nimekaime, ettevõtjaid Raivo Heina ja Raivo Kütti, kes olevat tema sõnul konkreetsed mehed. «Raivod on väga tubli plaaniga maha saanud,» naeris Vare. «Kuulge, nad poleks seda nüüd välja karjunud, kui neil sellesse usku poleks. Ja nende jutt on suhteliselt loogiline. See projekt ongi teostatav,» ütles ta lõpetuseks.  

Saaremaa silla ehitus maksaks esialgsete arvutuste kohaselt kuni 500 miljonit eurot. Parimal juhul võiks ehitus alata aastal 2020. Sild tasuks end investeeringuna ära umbes 20 aasta jooksul. Plaan oleks viia ka sild börsile. Kas ja kui palju paneks riik õla alla, on hetkel veel lahtine.

Kommentaarid (30)
Copy
Tagasi üles