Eesti puidutööstureid kimbutab oht Rootsist

Eesti puidusektor on paljude näitajate poolest meie olulisemaks eksportivaks tööstusharuks tõusnud.

FOTO: Ants Liigus

Eesti ekspordi lipulaevaks tõusnud puidutööstust võib lähiaastatel kimbutama hakata liiga suur sõltuvust Põhjamaadest, eelkõige Rootsi ehitusturust, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris. 

Puidutööstuse järjepidevat kasvu on soosinud eelkõige Põhjamaade aktiivne ehitusturg. Mullu suudeti sõltuvust Põhjamaadest küll pisut vähendada: kui varasematel aastatel suundus Rootsi, Taani, Soome ja Norrasse pea pool puidutööstuse toodangust, siis 2017. aastal 44 protsenti.

Koguekspordis suurenes puidu osatähtsus aga 15 protsendini. Sõltuvuses Põhjamaade turgudest peitub hetkel ka suurim oht sektori tulevikule. Eeldatavalt ootab Rootsi ehitusturgu tänavu ees mahtude vähenemine, mis lisaks nõudluse langusele Rootsis suurendab konkurentsi teistel lähiturgudel.

Rootsi mahud ongi juba langenud

Kuigi Eesti puittooteid eksporditakse ka Hiinasse, on suuremõõtmeliste kaupade transport paratamatult kallis, mis tähendab, et riskide hajutamine on sellel alal tegutsevate ettevõtete jaoks keeruline ja majanduslikult tihti ebamõistlik. Ehkki kahe kuu andmete põhjal järelduste tegemine on ennatlik, siis vähemalt oktoobris ja novembris pidas hüpotees ka paika. Kuigi tervikuna tegi puittoodete väljavedu tugeva tõusu, siis Rootsi suunal oli eksport languses.

Eelnev puudutab ka teist Eesti koguekspordis suurt tähtsust omavat kaubagruppi, mööblit ja valmismaju. Ligi 55 miljoni eurose käibekasvuga oli see tegevusala samuti üks kõige suurematest panustajatest möödunudaastasesse ekspordikasvu.

Seejuures on Põhjamaade kontsentratsioon selle kaubagrupi puhul veelgi kõrgem – 64 protsenti. Rootsi viiakse kõigist mööblitoodetest ja valmismajadest 23 protsenti. Sarnaselt puittoodetele, vähenes ka selle kaubagrupi eksport Rootsi suunal nii oktoobris kui novembris.

Eksport oleks võinuks olla kaks korda suurem

Lõppeval nädalal avaldatud väliskaubandusstatistika 2017. aasta novembri kohta näitab, et aasta lõpp oli Eesti eksportivate ettevõtete jaoks edukas – oktoobri ja novembri keskmisena suurenes Eestis toodetud kaupade müük välisriikidesse 9 protsendi võrra.

Märkimisväärne on ka kasvu laiapõhjalisus: võrreldes varasemate kuudega oli oktoobris-novembris oluliselt vähem neid kaubagruppe, mille eksport möödunud aastaga sama ajaga võrreldes vähenes.

Terve eelmise aasta jooksul mõjutas ekspordi kogunumbreid suurima kaubagrupi, elektrimasinate ja –seadmete, väljaveo vähenemine. Kuigi tegemist on endiselt Eesti kõige olulisema ekspordiartikliga, vähenes nende müük mullu 11 kuu jooksul enam kui 300 miljoni euro võrra.

Õnneks ei räägi see mitte niivõrd Eesti majanduse konkurentsi­võimest, kui ühe konkreetse ettevõtte tegevusplaanist ja ärikonjunktuurist. Väikese majanduse puhul kõigutavad ühe suurettevõte tulemused aga terve riigi statistikat – elektroonika­tööstuse languse mõju arvesse võtmata, oleks Eesti eksport jooksev­hindades kasvanud mullu 7,5 protsendi asemel 15 protsenti ehk kaks korda kiiremini.

Soomest on saanud taas Eesti peamine ekspordipartner

Üheks oluliseks muutuseks ekspordistatistikas möödunud aastal oli asjaolu, et taaskord on Eesti ekspordi peamiseks sihtkohaks saanud põhjanaaber Soome. Viimati viidi Soome rohkem kaupa kui Rootsi 2010. aastal, kuid sellele järgnenud kiire elektroonikatööstuse kasv muutis Eesti peamiseks ekspordipartneriks viimase.

Sisulises plaanis on Soome tähtsus olnud Rootsist suurem siiski alati: just selle turuga on seotud valdav enamus meie eksportivatest ettevõtetest ja neis töötavatest inimestest. 2017. aasta 11 kuu jooksul suurenes eksport Soome 9 protsenti ehk pea 128 miljoni euro võrra. Seejuures andis ligi poole ekspordi kasvust erinevate masinate ja seadmete suurenenud väljavedu.

Saksamaa potentsiaali kiputakse üle hindama

Enim suurenes eksport mullu aga hoopis suurele Saksamaa turule. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga, eksporditi 11 kuu jooksul kaupasid Saksamaale koguni 25 protsenti enam, mis annab käibe kasvuks 133 miljonit eurot.

Saksa turg on Eesti ettevõtjate jaoks väga huvipakkuv, kuid kohati kiputakse selle potentsiaali ka üle hindama. Tegemist on äärmiselt suure turuga, mille nõudluse rahuldamine on Eesti väikeste ettevõtete jaoks gigantne ülesanne.

Saksa mõistes väike tellimus võib Eesti ettevõtte jaoks tähendada vajadust päevapealt tootmismahtu kümnekordistada. Lisaks turu suurusele on tihe ka konkurents. Hiiglaslik turg ja järjepidev majanduskasv on Saksamaa poole pannud vaatama praktiliselt kõik eksportivad ettevõtted.

Erinevalt Skandinaaviast, paiknevad mitmed meie konkurendid Saksamaale geograafiliselt lähemal, mis annab konkurentsieelise transpordikulude osas. Seetõttu annab Saksa turg ettevõtetele võimaluse eksporti küll hajutada, kuid neist enamiku jaoks jääb ka edaspidi olulisemaks nõudlus Põhjamaades.

Tagasi üles