Kevadine tervisekontroll hoonetele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel näeme, kuidas hoone on talvele vastu pidanud ja millised kahjustused on tekkinud.
Just nüüd on õige aeg teha kindlaks, mida on teinud hoonele lumeraskus, kas lumesulavesi on põhjustanud niiskuskahjustusi või kas maja ümber kogunevad ebameeldivad lumesulavee loigud. Vajadusel tuleb ette võtta olulisemad parandustööd.
Lumi. Sellel ja eelmisel talvel räägiti palju lumest ja selle raskuse mõjust katustele. Vanade taluhoonete katused peavad üldjuhul sellisele raskusele vastu.
Kevadel ringi sõites oleme aga kõik näinud kokkuvarisenud abihooneid: grillikojad, kasvuhooned, puuvirnad. Nende konstruktsioonid ei ole nii tugevad kui majal.
Tihti puudub neil ka vajalik katusekalde nurk. Lume raskusele on järgi andnud ka paljud puud ning ilupõõsad, mis jäid talvel toestamata ja lumest puhastamata.
Pori ja lombid. Esmane probleem – me ei saa kevadel maale või suvekoju sõita, sest tee on porine ja kaetud suurte lompidega. Seda probleemi saame ka ise leevendada – puhastame kraavid sügisel oksasodist, et vesi pääseks paremini voolama ja kraavipervest võime labidaga pinnast teeaukude täiteks tõsta.
Vaadake oma hoovi – kuhu tekivad lombid? Tihti on kõige käidavamad kohad lohku vajunud ja sinna koguneb ka vesi. Kas on võimalik vett maja ümbert eemale juhtida?
Vale on majaesiseid lohke täitematerjaliga täita – see tõstab pinnast. Tavaliselt on aastakümnetega pinnas maja ümber niigi mitukümmend sentimeetrit tõusnud.
Võimalusel tuleb pinnas maja ümber traktoriga ümber planeerida – kaldega majapoolt eemale. Kuigi see võtab aega päeva ning suve alguses pole maja ümber muru, siis suve lõpuks on majaümbrus taas ilus ja roheline ning lahenenud on ka liigniiskuse probleem.
Liiga niiske pinnas on majale samuti halb. Vundament on kogu aeg niiske ja niiskuskoormus maja esimestele palkidele on suur. Maja tervise seisukohast on vajalik vesi majast eemale juhtida.
Üheks võimaluseks on vundamendi lahtikaevamine (40 cm lai ja sügav kraav), et juhtida vesi kraavide abil (drenaažiga) eemale. On ka maju, mis on lohku ehitatud ning kust ei ole võimalik vett mujale juhtida. Sellisel juhul tuleb maja tõsta – vundamenti kõrgemaks laduda.
Katused. Kui vihmavesi voolab katuselt kiirelt ära, siis lumi jääb katusele seisma ja lumesulamisvesi võib hoopis teistest kohtadest veekahjustusi tekitada. Katust tasub kevadel kontrollida ka altpoolt.
Märjad kohad leiame pööningu põrandalt – vee läbijooksu koht on kas vahetult loigu kohal või on vesi mööda sarikaid jooksnud ja siis tilkuma hakanud. Nii leiame üles katuse katkised kohad, mida paigata.
Kontrollige üle ka korstnaümbrused ning antennide ja kaablite läbiviigukohad.
Kindlasti puhastage kahel korral aastas vihmaveerenne. Vihmasaju ajal jälgige, et vesi majast eemale voolaks ning vesi rennist maha voolates maja peale ei pritsiks.
Võimalusel paigaldage vihmaveetorud. Talumajale saab sobivad rennid teha tõrvaõliga immutatud puidust.
Veetorude mittepaigaldamisel võib vee langemise kohale panna killustiku – see murrab allalaskuva veejoa ja hajutab pritsmeid – nii ei pritsi vesi seinale. Maapinnalt pritsiv vihmavesi määrib samuti majaseina.
Üle tasuks vaadata ka varikatuste katused, et vesi sealt vastu majaseina ei jookseks. Kontrollida tasuks sedagi, kas harjalauad on korras.
Vundament. Kui katus on kontrollitud, võiks üle vaadata vundamendi. Uuri, ega vundament kuskilt vajunud pole, kas on vaja mördiga mõned kivid tagasi laduda või vuuke parandada? Pudenenud krohv viitab ehitusveale. Kas vundamendipealne veelaud on katki, et vesi voolab vundamendile?
Krohvi ülesandeks on vundamendimüüri kaitsta. Paranda vajadusel veelaud ja tee vundamendile krohviparandused (lubikrohviga).
Vundamenti tasuks krohvida 50 mm kõrguselt maapinnast. Siis ei ima krohv maapinnast niiskust.
Suured puud ei tohi majale liiga lähedal kasvada. Puujuured võivad vundamenti kergitada – nii tekivad vundamenti praod.
Lillepeenrad. Lillepeenraid ei soovita vundamendi äärde rajada. Taimede juured ronivad vundamendikivide vahele, tõstavad kive ja tekitavad kivide vahele kiiluna pragusid. Prakku jookseb aga vesi, mis miinustemperatuuril külmub ja pragu veelgi suurendab.
Vee ja külma toimel hakkavad kivid murenema ja niiskus võib joosta vundamendi alla. Selle tulemusena suureneb niiskuse hulk ka põranda all ja puit hakkab tasapisi mädanema, mille tulemuseks on seenkahjustused.
Kui peenrad asuvad majaseina ääres, tekitame vundamendile liigniiskust ka taimede kastmisega, lisaks pritsime kastes kindlasti märjaks majaseina.
Seinad. Kui vundament on üle vaadatud, kontrollime üle ka seinad.
Hea on teha seda pärast vihmasadu. Siis on seintele vett pritsinud ja me saame näha, kas see on tingitud vihmast või on vesi kuskilt mujalt seinale jooksnud. Veekahjustusi põhjustavad katkised vihmaveetorud, tihti voolab vesi mööda antennikaablit seinale. Ka mööda lipumasti võib vesi seinale voolata. Liigne vesi on seintele kahjulik.
Palkide kontroll. Kui tegemist on palkseinaga, võiks kontrollida palkide seisukorda. Problemaatilisemad kohad on alumised palgiread ja ka aknaalused palgid.
Vundamendipealsed palgid – vihm sajab palgile ja imbub ka vundamendi ja palgi vahele, kus niiskus vaevaliselt kuivab.
Lisaks sellele võib olla vundamendipealne hüdroisolatsioon kahjustatud (või puudub üldse) ja mööda vundamenti üles liikuv vesi põhjustab alumisele palgile niiskuskahjustusi.
Kui niiskus on kahjustanud üle 30 protsendi palgi paksusest, tuleks palk plommida (vajadusel asendada). Võimalusel kasuta vana puitu, mis on uuest puidust palju vastupidavam. Parandused töötle tõrvaõliga.
Aknaalused palgid. Kontrollige ka aknaaluseid palke. Jälgige vihmasaju ajal, kuidas vihmavesi mööda akent voolab ja kas veenina juhib ikka vee seinast eemale. Vesi ei tohi otse palkidele voolata.
Palkide seisukorda peab kontrollima ka siis, kui sein on kaetud voodrilauaga. Pealt võib sein tugev tunduda, aga voodrilaua all võivad palgil olla niiskuskahjustused (palk on mädanenud, pehastunud).
Vajadusel tuleb alumised ja aknaalused voodrilauad eemaldada. Siis saab palgid kontrollida, vajadusel plommida ja
eemaldatud voodrilaua tagasi panna.
Põõsad. Majale ei ole hea, kui puud ja põõsad maja seinale liiga lähedal kasvavad – vihmavesi võib mööda oksi seinale voolata. Samuti ei lase põõsad tuulel seina kuivatada.
Aknad-uksed. Kui seinad on kontrollitud, tuleb üle vaadata ka avatäited ehk aknad ja uksed. Kontrolli, kas kõik aknaklaasid on terved ning kas aknakitt on alles.
Kui kitt on mõnest kohast ära tulnud, satub niiskus aknaraami ja puit kahjustub. Kiti parandamist vajavad kohad. Vaata üle ka akende-uste värvikihi tervis. Vajadusel tee värviparandused (linaõlivärviga).
Kontrolli ka akende ja uste hingi – õlita ja vaata, kas aknad ja uksed ikka sulguvad. Kui aken käib vastu alumist raamipuud, tõstame akent veidi (paigalda hingedele seibid).
Alati on odavam kohe väikesed vead parandada ja tihti saame kõige sellega ka ise hakkama.