Soomes läheb elu töötuna üha viletsamaks

Soome pealinna Helsingi linnapilt

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuigi 120 000 inimest on kirjutanud alla petitsioonile, millega juba nõutakse sellest aastast kehtima hakanud töötu abiraha süsteemi muutmist Soomes, ei paista sel veel mingit mõju olevat.

Soomlased on väga ärritunud töötute aktiviseerimismudeli peale, mis hakkas selle aasta algusest põhjanaabri juures kehtima, vahendab Yle. Kuigi ka Soome ametiühingute keskliit (SAK) on avalikult öelnud välja, et on selle kehtestamise vastu, on nad samas ka tunnistanud, et tööturg ei ole veel piisavalt hõivatud. 

Ka on uuest seadusest tulenevaid muutusi hakatud töötu abiraha maksmise süsteemi sisse viima. Soome töö- ja majandusministeerium valmistab ette n-ö iseseisva tööotsimise mudelit. Selle kohaselt peab töötu kandideerima vähemalt ühele töökohale nädalas.

Igal nädalal tuleb elektrooniliselt anda tööotsimise edusammudest ülevaade ka kohalikule töötukassale. Ainukesed, kes on vabastatud tööotsimise kohustusest, on need töötud, kes parasjagu osalevad karjäärinõustamises, tööturu koolitusel või õpivad ametit, millelt nad on töötukassa heakskiidu saanud.

Nende puhul aga, kes ei ole tööotsimisest vabastatud, samas aga ei tee seda, näeb valitsuse plaan ette, et sealne töötukassa võib 60 päevaks talle töötu abiraha maksed katkestada. See tingimus peaks jõustuma küll alles 2020. aasta algusest. Praegu on sarnane karistussüsteem kasutusel ka Rootsis, ainult seal on see ajaliselt viis korda lühem ehk 12 päeva pikkune.

On üsna selge, et töötud peavad Soomes hakkama järjest rohkem vaeva nägema. Juba sellest aastast kehtima hakanud töötute aktiviseerimismudel näeb ette, et töötu abiraha saamiseks samas summas nagu varem peab töötu kas osalise tööajaga tööl käima, oma ettevõttes iseendale tööd andma või osalema tööturule naasmist võimaldavates teenustes. Kui nad ühtegi neist ei tee, väheneb nende töötu abiraha juba praegu 4,65 protsendi võrra.

Töötute aktiveerimismudel, on saanud Soomes palju kriitikat just seetõttu, et seab liiga suure kohustuse töötule endale. Avalikus debatis on korduvalt rõhutatud, et valitsus läks selle sammuga liiga kaugele.

Tampere ülikooli sotsioloogiaprofessori Harri Melini sõnul valis valitsus töötute tööle saamiseks vale vahendi. «Nad on otsustanud kasutada piitsa seal, kus oleks mõistlikum olnud kasutada hoopis präänikut,» märgib ta värvikaid kujundeid kasutades.

Küll aga paistab see olevat tänase Soome peaministri Juha Sipilä valitsuse üldine põhimõte tööhõivepoliitika kujundamisel – kasutada pigem piitsa kui präänikut. Ainus samm, mida võib enam-vähem positiivseks pidada, oli mullu suvel vastu võetud Lindströmi seadus, mille järgi võib osa pikaajalisi töötuid jääda pensionile varem, kui nad algselt oleks pidanud jääma.

Enne selle aasta algusest jõustunud seadust piiras valitsus ka töötukassa teenustele suunatud eelarvet ja lühendas sissetulekust sõltuvat töötu abiraha saamist 100 päeva võrra. Ka tõmbas Soome valitsus pidurit indeksipõhisele töötu abiraha suurendamisele.

Selle aasta esimese nädalaga oli töötute aktiveerimise reformi vastane petitsioon kogunud üle 50 000 allakirja, mis on vajalikud selleks, et parlament seaduse sisu uuesti üle vaataks.

Tagasi üles