Eesti metsandusettevõtetete jaoks on külmakraadidesse langenud ilm heaks märgiks, kuid koheselt keerulist olukorda sektoris ei lahenda.
Metsaliidud: külm ilm koheselt keerulist olukorda ei lahenda
12. jaanuar 2018, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänane ilm ja lähipäevade prognoos on küll metsasektori jaoks positiivne märk ja toob leevendust, kuid kohe hetkega see olukorda ei lahenda. Selleks, et maapind piisavalt sügavalt külmuks võtab aega,» ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp BNS-ile.
«Selleks, et maa korralikult külmuks ja vesine pinnas raskeid masinaid kannaks peab külm ilm püsima pikemat aega. Kindlasti vōib külm ilm pakkuda olulorrale veidi leevendust, aga raske olukord jätkub kuna tavapäraselt märjaks kevadeks kogutud puhvrid on täna ära kulutatud,» ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja BNS-ile.
Arpo Kullerkupp erametsaliidust lisas, et kui ilm püsib kümme päeva järjest miinus kümne kraadi juures, siis külmub pinnas piisavalt läbi, et saaks metsas iga masinaga ilma pinnast ja teid kahjustamata tegutseda.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit kuulutasid neljapäeval seoses erakordselt suure sademete hulgaga välja eriolukorra, millele loodavad riigipoolset kinnitust; tänastes märgades oludes metsatööde tegemine ei ole looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga.
Metsandussektor ei eelda finantsilist tuge tekkinud olukorras, küll aga riigipoolset kinnitust tekkinud eriolukorrale, teatasid liidud.
2017. aasta augustist alates on keskmiselt olnud sademeid kolmandiku võrra rohkem tavapärasest. Lisaks pole keskmisest soojem talve algus võimaldanud märjal pinnasel külmuda.
Suur sademete hulk põhjustab metsades üleujutusi. Enamikes kohtades on pinnas muutunud mittekandvaks ning suur osa metsateedest on läbimatud või on neile seatud raskeveokite liiklemise massipiirangud. Sellest tulenevalt on metsatööde tegemine metsas osutunud probleemseks ja kohati võimatuks.
Tavapärased ilmastikumõju leevendamise meetmed lankide valiku ning varude näol on ammendumas. Nimetatud olukord on seadnud raskesse seisu kõik sektoris tegutsevad osapooled, kes on seotud pikaajaliste lepinguliste kohustustega oma klientide ees.
Eesti metsa- ja puidutööstus moodustab ligi 5 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), tootes riigikassasse aastas haridus- ja teadusministeeriumi eelarve jagu maksutulu ning on tööandjaks ligi 40 000 peamiselt maapiirkondades elavale inimesele.
Probleemid puudutavad erametsaomanikke, metsaühistuid, metsa ülestöötajaid, transpordiettevõtteid ja tööstust. Pöördumisega kutsutakse kõiki osapooli üles mõistvale suhtumisele erakorralistest ilmastikutingimustest põhjustatud vajakajäämiste puhul.
Läti metsades kuulutati eriolukord välja eelmise aasta lõpus.