Ministeerium: hädaolukorda ei tohi liiga kergekäeliselt välja kuulutada

Metsatöö on viimastel kuudel häiritud.

FOTO: Urmas Luik

Keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsleri Marku Lambi sõnul ei maksa riigis hädaolukorda liiga kergekäeliselt välja kuulutuda. Samas kui soe ja vihmane ilm peaks veel pikalt jätkuma, võib varsti küttematerjalist puudus tulla küll. 

Eelmine poolaasta oli erakordselt sademeterohke. Seetõttu on metsateed pehmed, metsaalused märjad. Puidu varumine metsadest on raskendatud või suisa võimatu. See lööb metsatööstureid, kel on keeruline puitu tarnida oma lepingupartneritele, näiteks puidufirmadele või katlamajadele.

Lambi sõnul on sellistes oludes keeruline kätte saada eelkõige madalakvaliteedilist puitu. Seeõttu satuks esimesena löögi alla just soojatootmine. Pelletitootjatel on ilmselt juba tööseisakuid olnud, teadis Lamp.

«Kui praegune olukord peaks pikemalt jätkuma, võib juhtuda, et katlamajadel tekivad tõrked soojaga inimeste varustamisel,» pidi Lamp tõdema. Tõenäoliselt ei satu ohtu suured soojafirmad, kuna nemad saavad kasutada alternatiivseid kütteallikad, näiteks maagaasi. Aga väiksematel katlajamadel võib probleeme tulla. «Sõltub sellest, kui suured on nende varud ja missugune tehnoloogia, et puidu asemel teisi kütteallikaid kasutada.»

Lambi sõnul pole vähemalt praegu ministeerium saanud signaale nagu oleks mõnel soojatootjal kitsas käes. Kui see aga juhtub ning suureneb oht, et inimesed jäävad reaalselt külma kätte, tuleb tõsiselt kaaluda hädaolukorra kehtestamist, lisas ta.

Hädaolukord pole niisama

Kuigi ajalehtede pealkirjadest käis läbi, et metsatöösturid kuulutasid Eesti metsades välja hädaolukorra, ei ole see Lambi sõnul sootuks nii. Riik ei ole seni eriolukorda vajalikuks pidanud. Seda tehakse ainult äärmisel juhul, kui muud moodi pole enam võimalik, selgitas ta. See tähendaks tõenäoliselt kaitseväe ja kaitseliidu kaasamist ning teisi suuri aktsioone.

«Hädaolukord eeldab seda, et eluks vajalikud teenused on tõsiselt häiritud. Et inimesed on külmas. Siis on riigi erakorralist sekkumist vaja,» kirjeldas asekantsler. 

Kas me võime varsti hädaolukorrani jõuda? «Väga raske ennustada,» sõnas Lamp. «Täna näeme, et olukord metsas on tegelikult soodsamaks läinud. Ka järgmise nädala prognoosid näitavad, et jätkub külm ja oluliste sademeteta ilm. See peaks leevendama metsades toimuvat. See on kõige kiirem lahendus praegusele olukorrale.»

Õppetund kõigile

Marku Lamp avaldas lootust, et praegu õnnestub metsatöösturitel oma lepinguid ajatada. See on ka keskkonnaministeeriumi sõnum olnud, et nii puiduettevõtted, mööblitöösturid ja ka soojatootjad suhtuksid metsameestesse mõistvalt. «Olge koostööaltid, arvestage vääramatu jõu aspekti,» viitas Lamp sellele, et metsatöösturid ei saa ilma vastu.

Samas võiks praegune kriis Lambi sõnul kõigile õppetund olla. Pikemas plaanis, kui soojad ja vihmased sügistalved jätkuvad, tulebki turuosalistel lepingutingimused ümber vaadata. Teine variant oleks puitu soodsamatel aegadel rohkem ette varuda. «Suvel puitu metsa jätta ilmselt ei saa, aga laoplatsile küll,» ütles Lamp.

Missugune on olukord Lätis? Lambi hinnangul on Lätis sademete hulk veelgi suurem olnud. Aga ka lõunanaabrid pole eriolukorda välja kuulutanud. Metsaliidud on küll öelnud, et seis on kriitiline, aga hädaolukorda seaduse mõttes pole, selgitas asekantsler. Ka toetusi või abi pole Läti valitsus metsameestele andnud.  

Tagasi üles