Sotsiaalpsühholoog: pensionärid kaotavad, aga mitte võrreldes tavatöötajatega

Uus maksusüsteem näpistas töötavate pensionäride sissetulekut.

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Miks pensionär võrreldes eelmise aastaga võidab sissetulekus vähem ja kaotab rohkem, kuid saab netos ikkagi rohkem kätte kui sama suurt brutosissetulekut saav töötaja?

2017. aastal kehtis pensionärile lisa tulumaksuvabastus 236 eurot, kokku 180+236=416 eurot. See andis talle 416 eurose ja sellest  suurema sissetuleku puhul igal kuul võrreldes ekvivalentse sissetulekuga tööealise palgasaajaga  47 eurot rohkem kätte (236 x 0,2 = 47,2).

Üldjuhul maksid tööealised palgasaajad lisaks kogumispensionit 2% (osad ka 3%) ja töötuskindlustust 1,6%, mis käristas vahe (töötava) pensionäriga veelgi suuremaks.

See oli pensionäri eelis, mida tõenäoliselt ei märgatud.

Tulumaksu reformi tulemusel  võidavad väiksema ja keskmise sissetulekuga pensionärid vähem (max 16,8 eurot) kui tavatöötajad, sest nende tulumaksuvaba osa tõusis vaid 84 euro võrra ja suurema sissetulekuga pensionärid kaotavad võrreldes eelmise aastaga rohkem, sest varasem 416 eurone tulumaksuvabastus ei sõltunud sissetuleku suurusest, praegune 500 eurone aga sõltub.

Kuigi suurema sissetulekuga pensionärid kaotavad võrreldes eelmise aastaga, ei kaota nad võrreldes tavatöötajatega – sama suurelt tulumaksuga maksustatavalt sissetulekult maksavad pensionärid ja tavatöötajad võrdses suuruses tulumaksu.

Veelgi enam. Praktikas saavad pensionärid ka edaspidi, võrreldes ekvivalentse sissetulekuga tavatöötajaga,  mõnikümmend eurot rohkem kätte – lihtsalt sellepärast, et neil pole kohustuslikke  töötuskindlustuse ega pensionikindlustuse makseid.

Mõned näited

NÄIDE 1: Brutosissetulek 900 eurot kuus. Niisugust sissetulekut saab töötav pensionär Aleksander, kelle pension on 400 eurot ja palk 500 eurot ning palgatöötaja Kerli.

2017. aastal maksis Aleksander pensionilt tulumaksu 32,8 (tulumaksuvaba 236; 164*0,2=32,8), palgalt 64 (tulumaksuvaba 180; 320*0,2=64) eurot. Kätte sai Aleksander 803,2 eurot.

Kerli, kelle palgast arvati maha töötuskindlustus ja kogumispension ning kelle tulumaksuvaba miinimum oli 180 eurot, sai kätte 730,08 eurot ehk 73 eurot vähem kui Aleksander.

2018. aastal suureneb Aleksandri tulumaksuvaba osa 84 (500-416=84) euro võrra. 900sest tulust saab ta kätte 820 eurot, ehk 16,8 eurot enam kui eelmisel aastal. (Märtsis suureneb ka pension.)

Kerli hakkab saama eelmise aastaga võrreldes kätte 64 eurot enam ehk 794,08 eurot. Töötuskindlustusmaksu ja kogumispensioni maksete tõttu jääb tema netosissetulek aga ikkagi ligi 30 eurot võrra väiksemaks

NÄIDE 2: Brutosissetulek 1800 eurot kuus. Niisugust sissetulekut saab töötav pensionär Katrin, kelle pension on 500 eurot ja palk 1300 eurot ning palgatöötaja Martin.

2017. aastal maksis Katrin pensionilt tulumaksu 32,8 (tulumaksuvaba 236; 264*0,2=52,8), palgalt 224 (tulumaksuvaba 180; 1120*0,2=224) eurot. Kätte sai Katrin 1523,2 eurot.

Martin, kelle palgast arvati maha töötuskindlustus ja kogumispension ning kelle tulumaksuvaba miinimum oli 180 eurot, sai kätte 1424,16 eurot ehk ligi 100 eurot vähem kui Katrin.

Katrin ja Martin kuuluvad mõlemad sellesse sissetuleku gruppi, kelle netosissetulek hakkab tulumaksureformi tulemusel kahanema. Martin kaotab eelmise aastaga võrreldes marginaalse summa, 2,67 eurot ja hakkab nüüd kätte saama 1421,49 eurot.

Katrin kaotab rohkem – tema tulumaksuvaba miinimum on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 416 eurolt 166,67 euroni ja kätte saab ta nüüd 1473,33 eurot, ehk ligi 50 eurot vähem kui eelmisel aastal.

Aga... kätte saab töötav pensionär Katrin ikkagi üle 50 euro rohkem kui sama suurt brutotulu saav Martin.

Tagasi üles