Prokurör nõuab jahuveskile 10 miljoni eurost karistust

Tartu Milli tootmishooned. Foto: Sille Annuk

Lõuna ringkonnaprokuratuur nõudis käesoleval nädalal Tartu maakohtus mahukas maksupettuses süüdistatavale jahutootjale AS-ile Tartu Mill 10 miljoni euro suurust rahalist karistust, kohus kuulutab lahendi veebruari alguses.

Prokurör Marek Vahing palus kõik kolm süüalust neile esitatud süüdistustes süüdi tunnistada ja taotles kohtult Priit Saarele (52) nelja-aastast tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga, millest eelvangistuses on juba ära kandnud kaks päeva, Leonid Dulubile (38) üheksa-aastast reaalne vangistus, millest eelvangistuses on juba ära kandnud kolm kuud ja 28 päeva, ning Tartu Millile juriidilise isikuna rahalist karistust 10 miljoni euro ulatuses.  

Kõigi kolme süüdistatava kaitsjad palusid kohtul nende kaitsealused õigeks mõista. Kohus kuulutab lahendi 2. veebruaril.

Meelis Jürimäele (52) esitatud süüdistus eraldati eelmise aasta septembris üldmenetlusest eraldi menetlemiseks teises kohtukoosseisus kokkuleppemenetluses. Tartu maakohus tunnistas ta 15. novembril süüdi kuulumises kuritegelikku ühendusse ja kaasaaitamises maksuhaldurile Tartu Milli maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Talle mõisteti kolmeaastane tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga.  Menetluskuludena peab ta tasuma 1319 eurot. Jürimäe suhtes tehtud kohtuotsus on jõustunud.

Mullu septembris alanud protsessil Dulub, Saar ja Tartu Mill end süüdi ei tunnistanud.

Süüdistuse kohaselt esitas AS Tartu Mill käibedeklaratsioonides valeandmeid 2012. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta septembrini. Ettevõtte toonast ostujuhti süüdistab prokuratuur kaheksaliikmelise kuritegeliku ühenduse kaasabil valeandmete esitamise organiseerimises. Uurimisel kogutud tõendid viitavad sellele, et kuritegeliku ühenduse liikmed kasutasid üle 30 variettevõtte, mille kaudu näidati tehinguid, mida tegelikult ei toimunud.

Nende näilike tehingute eest esitasid variettevõtted AS-ile Tartu Mill võltsarveid, mille alusel kandis süüdistatav kuritegeliku grupi kontrolli all olevatele variettevõtetele raha. Sel viisil varjati tehinguid AS-i Tartu Mill ja tegelike teraviljamüüjate vahel.

Süüdistuse kohaselt jõudis võltsarvete alusel üle kantud raha kui kuritegelik tulu sularahana tagasi ühenduse liikmeteni, sealhulgas ostujuhini. Sularaha kasutati tegelikele teraviljamüüjatele vilja ja rapsi eest tasumiseks ning kuritegeliku ühenduse tegutsemise rahastamiseks, sealhulgas ühenduse liikmetele tasumiseks.

Tartu maakohus mõistis juba 2014. aasta alguses kuus kuritegeliku ühenduse liiget kokkuleppemenetluses süüdi. Kohus leidis, et nende süü on tõendatud ning toime pandud kuritegusid tunnistasid ka süüdistatavad ise.

Tartu Mill AS ei pea esitatud süüdistust põhjendatuks, on Tartu Milli õigusnõustaja Ivo Raudjärv kinnitanud, lisades, et kogu see protsess on tekitanud ettevõttele nii maine- kui ka finantskahju. «Alates 2013. aastast on kriminaalmenetluses kasutatud massiivselt jälitustegevust ja kontrollitud erinevaid võimalikke versioone ning leitud, et kuritegeliku ühendusega oli seotud üks Tartu Mill AS-i endine töötaja. Uurimine ei tuvastanud, et Tartu Mill AS oleks kuulunud kuritegelikku ühendusse, ega ka seda, et ettevõttel oleks olnud võimalik omistada majanduslikku kasu,» ütles Raudjärv 2016. aasta lõpus.

Ettevõte on osutanud uurimise raames igakülgset kaasabi, kuid uurimise poolt on tähelepanuta jäetud mõned Tartu Mill AS-i märkused, lisas ta. «Süüdistus on lähtunud hüpoteesist, et läbi erinevate ühenduse kontrolli all olevate variäriühingute jõudis sularaha tagasi ühenduse liikmeteni, millest osaga tasuti põllumeestele kauba eest, seda ilma käibemaksuta, ning ülejäänud osa jäi kuritegeliku ühenduse kasutusse. Ometigi on tähelepanuta jäänud, et kogu sellest protsessist pole Tartu Mill AS saanud majanduslikku kasu ja see protsess ei teinud äri ka kuidagi paremaks. Seda on tunnistanud ka kuritegeliku ühenduse liikmed.»

Kriminaalasja uuris maksu- ja tolliameti uurimisosakond ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.