/nginx/o/2018/01/10/7474195t1h59b3.jpg)
Tallinna kesklinnas asuvad riigiasutused on end uue trendina ümbritsenud maa seest välja turritavate silmatorkavate metallpostidega, kuid kummalisel kombel pole ametnikud kokku leppinud ühtsetes sõnumites, mis selgitaksid nende funktsiooni – kelle ja mille eest need ametnikke kaitsma peaksid.
Need pollariteks (inglise keeles bollards)nimetatavad vilkuvate tulukestega junnid võiksid imposantse välimuse põhjal kaitsepolitseid, valitsust, riigikogu, superministeeriumi, Eesti Panka ja teisi kaitsma vähemalt soomukite või tankidega ründava välisvaenlase eest.
Kapo on neid näiteks oma peahoone Endla tänava poolsele küljele otse kõnniteele paigaldanud lausa 33 – osad on üles-alla tõstetavad, enamus aga jäävalt paika tsementeeritud. «Tegemist on füüsilist turvalisust tagava meetmega,» kinnitab kapo pressiesindaja Andres Kahar ilmselget ja pole nõus avaldama silpigi täpsemat infot.
Eesti Pank kulutas pollaritele üle 70 000 euro
Suure tõenäosusega käib jutt hoone külgfassaadi ja selle krohvikatte jõuga ründamisest mis iganes massikategooria sõidukitega. Kas on see nii ka teiste pollaritega kaitstavate asutustega?
Aga ei, võõrvõimu tankide otsese rünnaku eest kaitsmiseks need postid mõeldud pole. Vähemalt ühe riigiasutuse vastusest selgub, et need on püsti pandud kaitsmaks tundlikke hooneid eestlaste endi eest. Peale selle selgub, et need pollarid sugugi odavad riistapuud.
Tallinna südalinnas Estonia puiesteel asuv Eesti Pank teatas nimelt, et postidega takistatakse sõidukite ligipääsu Eesti Panga esisele kõnniteele. Konkreetse juhtumina tuuakse näide möödunud aastal õnnetult vastu hoonet põrganud sõidukist. Ehk siis: kaitstakse pangahoone esist jalakäijate ala tavaliikluse eest ja soovitakse muuta turvalisemaks just seda.
«Turvapostide paigaldamise eesmärk oli muuta Eesti Panga esine turvalisemaks. Postidega takistatakse sõidukite ligipääsu Eesti Panga esisele kõnniteele,» ütles Eesti Panga pressiesindaja Eva Vahur.
Selgub, et Eesti Pank hankis pollarid ühise riigihanke raames Tallinna Kommunaalametiga, kes vahetas välja osa kvartali tänavavalgustuspostidest ja toitekaablitest. Postid läksid seejuures Eesti Pangale maksma üüratu summa.
«Eesti Panga tellimusel teostatud ehitustööde kogumaksumus oli ilma käibemaksuta 98 325 eurot. Sellest pollaritega seonduv summa oli 82 080 eurot,» tõdes Vahur.
Selle summa eest saadi kokku üheksa posti, mis nüüd lisaks betoontuvidele hoone esist «ehivad».
Sarnaselt on pollarid üles pandud näiteks Rahukohtu tänavale, mis viib Toompeal Stenbocki maja juurde. Riigikantselei tegi seda politsei soovitusel.
Pollarid on tavaliselt kuni 60 sentimeetrit maast väljaulatuvad, löögi- ja purunemiskindlad (vastavalt 40 000 kuni 200 000 J) ja kuni 170 kg kaaluvad postid. Need langevad kaugjuhitavatena maa sisse kiirusega 25 cm/s. Nagu öeldud, siis kaitsepolitsei on oma peahoone kõrvale otsusanud panna ligi meetrised mitteliikuvad raudpostid.
Pollarite peamine maaletooja ja turustaja Eestis on AS Hansab, kelle tarnitud on näiteks pollarid kaitsepolitsei peahoone juures, Rahukohtu tänaval, Toompea lossiplatsil, superministeeriumi ja Balti jaama turu juures. Eesti Panga ees olevad pollarid on paigaldanud N.W.T Solutions.
Mida on võimeline üks pollar tegema talle otsa kihutava veoautoga, saab näha sellest videost:
Maaletooja kommentaar: terrorismioht kasvatab huvi
Thomas Kaarjärv, N.W.T Solutions OÜ
Pollarite vastu huvi on Eestis hetkel kasvamas. Riigiasutuste poolne huvi on kasvanud tänu üldisele terrorirismiohu kasvule. Lisaks riigiasutustele on pollarid omaks võtnud ka kohalikud omavalitsused, kes uute rajatavate hoonete ehitusel on soovinud näha traditsiooniliste tõkkepuude asemel pigem pollareid, mis teatud kohtades sobivad linnapilti paremini.