Kaubavahetuse paranevast seisust hoolimata vähenes enim eksport Rootsi

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubavahetus läbi Muuga sadama
Kaubavahetus läbi Muuga sadama Foto: Sander Ilvest

Kuigi kaupade eksport suurenes statistikaameti andmetel 2017. aasta novembris võrreldes 2016. aasta novembriga kaheksa protsenti ja import üheksa protsenti, oli kaubavahetuse puudujääk 111 miljonit eurot. Samas 2016. aasta novembris oli 94 miljonit eurot.

2017. aasta novembris eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 111 miljonit eurot (2016. aasta novembris 94 miljonit eurot). Ekspordi ja impordi kasv oli ulatuslik, väike suurenemine toimus enamikus kaubagruppides, märgib statistikaamet.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2017. aasta novembris Soome (16 protsenti Eesti koguekspordist), Rootsi (12 protsenti) ja Läti (kümme protsenti). Eksport suurenes enim Lätti (27 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (23 miljonit eurot) ja Ameerika Ühendriikidesse (16 miljonit eurot).

Väljavedu Lätti suurenes mineraalsete toodete (kütuselisandid, elektrienergia) ja transpordivahendite (sõiduautod) puhul, samuti suurenes põllumajandussaaduste (oder) väljavedu Saudi Araabiasse ning elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) väljavedu Ameerika Ühendriikidesse. Eksport vähenes enim Rootsi (50 miljonit eurot), kuhu veeti vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi 2017. aasta novembris enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Enim suurenes mineraalsete toodete (17 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (16 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (15 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes elektriseadmete (17 miljonit eurot) eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2017. aasta novembris 73 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes kaheksa ja re-eksport üheksa protsenti. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete kütuste, teravilja ning puidu ja puittoodete kaubagrupis. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim (üle 90 protsendi) ekspordis Taani, Rootsi ja Norra.

2017. aasta novembris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11 protsenti), Leedust (üheksa protsenti), Lätist (üheksa protsenti) ja Rootsist (üheksa protsenti).

Kõige rohkem suurenes import Rootsist (25 miljonit eurot), Poolast (21 miljonit eurot) ja Soomest (16 miljonit eurot). Rootsist imporditi enim transpordivahendeid (sõiduautod), Poolast keemiatööstuse toorainet ja tooteid (ravimid), Soomest mineraalseid tooteid (elektrienergia). Enim vähenes import Ungarist (5 miljonit eurot), kust toodi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim suurenes keemiatööstuse tooraine ja toodete (31 miljonit eurot), transpordivahendite (28 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (15 miljonit eurot) sissevedu.

2017. aasta novembris suurenes võrreldes 2016. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks neli protsenti ja impordi mahuindeks 20 protsenti. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles