Välismaalased peavad oma Eesti ettevõttele kohaliku kontaktisiku määrama
9. jaanuar 2018, 11:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäevast jõustub äriseadustiku muudatus, mille kohaselt peavad kõik Eesti äriühingud, kelle juhatus asub välisriigis, määrama endale Eestis kontaktisiku.
Välismaa äriühingu filiaal peab määrama kontaktisiku juhul, kui vähemalt poolte filiaali juhatajate elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis või Šveitsis.
Kontaktisikule peab olema võimalik Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi. Seejuures võrdsustatakse dokumentide ja tahteavalduste kättetoimetamine kontaktisikule kättetoimetamisega äriühingule.
Kontaktisikuks saab uue regulatsiooni kohaselt määrata üksnes notari, notaribüroo, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses nimetatud usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja.
Erandina saab kontaktisikuks määrata juhatuse või seda asendava organi liikme, osaniku, aktsionäri või prokuristi juhul, kui nende elukoht on Eestis. Kontaktisiku aadress loetakse äriühingu aadressiks.
Kontaktisiku määramata jätmisel võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise või välismaa äriühingu filiaali kustutamise, kuid seda alles siis, kui äriühing või filiaal jätab kontaktisiku määramata ka pärast registripidaja vastavasisulise määruse saamist.
Äriseadustiku muudatus jõustub käesoleva aasta 15. jaanuaril. Riigikogu kiitis äriseadustiku muutmise heaks 2017. aasta aprillis.