Ehitusfirmad ütlevad, et kuigi veebipõhise ehitisregistri idee on hea, põhjustab selle igapäevane kasutamine isegi neile peavalu. Kuidas tavainimesed seal toimetamisega hakkama saavad, ei kujuta nad ettegi.
Ehitisregistri robotitega on hädas isegi suured ehitusfirmad (2)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
8. jaanuar 2018, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatavasti käib Eestis pea kõik ehitusega seotud asjaajamine läbi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi loodud ehitisregistri veebilehe. Seal tuleb kortermajade ehitamiseks ehituslubasid taotleda nii suurtel ehitusfirmadel, kui ka tavalistel inimestel, kes tahavad oma majal näiteks küttesüsteemi vahetada.
Viimane näide pärineb tänases Postimehes ilmunud arvamusartiklist, kus ajakirjanik Heidit Kaio kirjeldab, kuidas ta on juba mitu kuud üritanud kodu remondiga seotud pabereid ehitisregistris korda ajada, aga jõudnud pole veel õieti kuhugi.
Ta kirjeldas bürokraatlikke takistusi: «Näiteks pusisin päevi, et laadida üles ehitusfirmast saadetud digiallkirjastatud fail, mida masin ei võtnud omaks. Proovisin aina uuesti ega taibanud, kas tegin vea mingis üleslaadimise etapis või püüan projekti lolli järjekindlusega üleüldse valesse kohta sisestada. Kuni jagasin ära, et faili nimes oli tühik vales kohas.»
Rääkides Eesti ehitusfirmadega, kes registriga igapäevaselt kokku puutuvad, olid pea kõik ühel meelel, et ehitusregistri kasutamine on paras häda. Isegi neile, kes nad on professionaalid ja ehitussektoris aastakümneid toimetanud. «Ma olen artikli autoriga igati nõus. Veebiplatvorm on asjaajamise oluliselt keerulisemaks ajanud. Aega kulub palju rohkem,» ütles ehitusfirma Astlanda kvaliteedijuht Sven Hein, kes ehitisregistriga palju kokku puutunud.
Ta võrdles praegust veebiplatvormi raadiosaatjaga, kus mõlemad pooled korraga rääkida ei saa. Kui üks räägib, on teine kuuldel. Kui inimene dokumendid registrisse üles laeb, hakkab masin seda menetlema ja inimene taotlust enam täiendada ei saa. Selline asjade käik on aga tüütu ja vanamoodne. Heina sõnul saab isegi linnavalitsusse pabereid määrima minnes asjad kiiremini korda aetud. Ehk siis tegu on järjekordse teenusega, mida sooviti digitaalseks ja lihtsaks teha, kuid tulemus oli hoopis vastupidine, ütles ta.
Hein tunnistas, et ehitisregistri «masinaga» suhtlemine nõuab firmadelt vaat et eraldi inimest. Nii viis Astlanda möödunud aastal läbi koolituse, kuhu kutsuti esinema ettevõte, mis ehitisregistri platvormi välja arendas. Ehk siis selle taga, et professionaalse ehitusfirma töötajad asjast aru saaksid, on olnud kõva töö. «Ausalt öeldes ma ei kujutaks end tavainimese olukorras ettegi,» lisas ta.
Põhiliste kitsaskohtadena tõi ehitusspetsialist välja just tehnilised nüansid, millele viitas ka Kaio oma artiklis. Näiteks see, et kuhu peab inimene taotlused esitama. Kuhu tuleb linnukesed panna. Hein imestas, et kui register 2013. aastal kasutusele võeti, oli süsteem oluliselt lihtsam kui nüüd. «Ka robot, kes hakkas kirjavahemärke kontrollima, tuli alles eelmisel aastal,» muheles ta.
Heina kokkuvõte oli lihtne: riik tehku süsteem oluliselt paremaks ja lihtsamaks. Kõik võimalused selleks on olemas.
Heinale sekundeeris Eesti ühe suurima ehitusfirma Rand ja Tuulberg omanik Raivo Rand, kes ütles, et ehitisregistri bürokraatlik kadalipp on isegi professionaalidele keeruline läbida. «Kindlasti on idee seal taga hea ja õige. Praegu on ehk loomise valud, kuna keeruline on ta tõesti,» märkis Rand, lisades, et tema siiski registriga otseselt kokku ei puutu.
Ka Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) tegevjuht Kalle Karron möönis, et ehitisregistri puudused on projekteerijatele laialt teada. Selle parandamiseks on nad riigile paarkümmend ettepanekut esitanud.
Arhitekt: loll on see, kes ehitisregistriga jändama hakkab
Arhitekti ja projekteerija Tõnis Tarbe ütles, et ehitisregister on nagu laps, kes pissib alla. «Aga küll ta õpib ära ka kuivaks olemise.» Ta leidis, et iseenesest on tegu vajaliku ja olulise registriga, kuna see aitab majade ja nende seisukorra üle arvet pidada. Ainult et selle haldaja, majandusministeerium, võiks olla tegus ja koos asjaosalistega probleemid likvideerida.
Kuigi mehe ja tema ettevõtte Arhitekt Tarbe OÜ jaoks on registri kasutamine arusaadav ja lihtne, annab ta endale aru, et tavalistel inimestel võib see «juhtme kokku» ajada küll. «Kui ma oleksin Jüri või Mari ning kui peaksin ehitisregistri kaudu oma eramusasju korraldama, oleks see paras peavalu, pole midagi öelda,» tunnistas ta. «Kodanikku tõrjub see süsteem eemale.»
Sel põhjusel vaatavad paljud korteri- ja majaomanikud, kes midagi ehitama hakkavad, ehitisregistrist üldsegi mööda. «Ja üldiselt ma arvan, et selline käitumine on pigem kasvuteel. Mina ei tea ühtegi majaomanikku, kes oleks sundventilatsiooni paigaldamiseks ehitisregistrist luba küsinud. Loll on see, kes seda teeb,» lõpetas Tarbe.