Advokaat: ärikeelu rakendamine on liiga keeruline

Siret Siilbek

FOTO: Janne Luigla

Ärikeelu kohaldamine on kujunenud Eesti õigusmaastikul niivõrd keeruliseks, et selle rakendamine on paljudes olukordades peaaegu võimatu. 

Käimasoleva maksejõuetusõiguse reformi käigus on plaanis üle vaadata ka ärikeeldu puutuv. Ärikeelu selgemate eelduste kirjapanek võiks olla efektiivseks võimaluseks ka pankrotimeistrite tegevuse pidurdamiseks.

Kohtupraktika raskendab ärikeelu kohaldamist

Kehtiv pankrotiseadus ei määratle täpseid ärikeelu kohaldamise eelduseid ning need on peamiselt kujunenud kohtupraktika alusel. Eesti õigusareng on jõudnud staadiumisse, kus pankrotiseaduse alusel juriidilise isiku juhtorgani liikmele seatava ärikeelu eeldused on üsna selged. Samas on need nii ranged, et sageli ei ole võimalik ärikeeldu rakendada, kuigi on ilmselge, et ettevõte on pankrotti juhitud sihilikult.

Kohtupraktika järgi on ärikeelu eesmärk kolmandate isikute ennetav kaitse, mis takistaks isikul toime panna uusi võimalikke süütegusid või tekitada kolmandatele isikutele kahju.

Riigikohus on juba oma 2010. aasta lahendis selgitanud pankrotiaegse ärikeelu kohaldamise eelduseid. Seda saab kohaldada, kui:

  • Isik on pankrotistunud ühingut juhtides suure tõenäosusega toime pannud kuriteo, kuid teda ei ole veel süüdi mõistetud;
  • Sama isiku suhtes on tõsine oht, et ta jätkab ilma ärikeeluta sarnaste kuritegude toime panemist.

Ärikeeldu kohaldataksegi üksnes niikaua, kuni püsib oht kuritegudeks. Seega teeb kohus ärikeelu otsustamisel esmalt kindlaks konkreetsetele andmetele tuginev kuriteokahtluse. Kohtul tuleb põhjendada, et isik võib jätkata sarnaste kuritegude toime panemist. Tuleb arvestada ka toime pandud potentsiaalsete kuritegude ulatust ja iseloomu – kohus peaks andma sisulise hinnangu, kuidas just konkreetsed esile kerkinud teod kinnitavad isiku edaspidist ohtlikkust.

Lisaks ei piisa üldise konstateeringuga, et isikule on kohaldatud ärikeeldu – juhul, kui on keelatud olla ettevõtja, peaks kohus näiteks määrama, millises valdkonnas on keelatud juhatuse liige olla. Ka piirangud sisule peab kohus seostama isiku ohtlikkusega.

Seega on kohtul väga suur põhjendamiskohustus, mida paljudel juhtudel ei ole võimalik täita. Mõistagi piirab ärikeeld isiku põhiõigusi – näiteks õigust vabalt valida töökohta või ettevõtlusvabadust. Samas on ärikeelu ranged eeldused saanud takistuseks selle kohaldamisele.  

Tankist saab juba maksejõuetu ettevõtte

Sageli pöördutakse variisikute poole siis, kui maksejõuetus on juba välja kujunenud ja tegelikult oleks aeg esitada pankrotiavaldus. Valitud isik valmistab ette ühingu lõpetamise ning tihti ettevõtte uputamine ka õnnestub: kui mõni võlausaldaja jõuab pankrotiavalduse esitamiseni, selgub, et ühingul ei ole enam vahendeid isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Pankrotimeistri teenuse kasutamisel on normaalsest ja eetilisest ärikultuurist hälbivalt käitunud kaks isikut: see, kas sellist teenust kasutab, ning see, kes seda pakub. Fakt, et teenus on Eestis populaarne ning „kustutajaid“ lihtsa vaevaga ja palju leida on, kõneleb üksnes selget keelt suurest nõudlusest. Siinkohal olgu mainitud, et artikli autor ei mõista hukka ettevõtjaid, kes on pidanud läbi elama pankroti: paraku on pankrotistumine üheks äritegevuse paratamatuks riskiks. Kuid pankrotiolukorra ilmnedes on juhatuse liikmel võimalik käituda ka ausalt: esitada õigeaegselt avaldus ning aidata kaasa võlausaldajate nõuete maksimaalsele rahuldamisele, andes vajalikku infot haldurile. Ettevõtte üleandmist tankistile, et venitada pankrotiavalduse esitamist ning muuta ettevõte täiesti maksejõuetuks, ei saa aga pidada eetiliseks.

Üheks ärikeelu efektiivse kohaldamise takistuseks elukutseliste ettevõtete „kustutajate“ suhtes on, et tankist võtabki üle juba maksejõuetu ettevõtte. Maksejõuetust põhjustavad kuriteod, näiteks vara kõrvaldamine, on tõenäoliselt juba toime pandud eelmise juhatuse liikme poolt. „Kustutajale“ ei saa ette heita tegusid, mida on teinud keegi teine. Kuna uus juhatuse liige tegutsebki selle nimel, et sellised teod ilmsiks ei tuleks, avastatakse need sageli siis, kui võlausaldajatel ei ole enam mõistlik ressurssi kadunud raha tagasisaamisesse investeeridagi. Seetõttu proovitakse tavaliselt esimesena majandusaasta aruannete esitamata jätmist, lootes, et ettevõte õnnestub sundlõpetada ilma igasuguse pankrotimenetluseta.  Kui võlausaldajad on lootuse kaotanud, võib see ka õnnestuda.

Ärikeelu kohaldamise võimalusi tuleks laiendada

Ärikeelu kohaldamise eelduste laiendamine aitaks kaasa nn tankistide teenuste vastu võitlemisele. Maksejõuetusõiguse revisjoni käigus on erinevad huvigrupid teinud mitmeid väärt ettepanekuid, kuidas seda teha.

Näiteks on pakutud välja, et ärikeeldu võiks kohaldada sellistele isikutele, kes on jätnud korduvalt esitamata juriidilise isiku majandusaasta aruande. Tõepoolest, majandusaasta aruannete süstemaatilisele esitamata jätmisele ei ole reeglina õigustust. Isegi, kui erakorraliste asjaolude tõttu – raamatupidaja haigestumine, dokumentatsiooni hävimine vms – võib majandusaasta aruande esitamine mõnel aastal venida, ei ole tavaliselt õigustust mitmete aastate jooksul esitamata jäetud majandusaasta aruannetele. Kui ärikeelu kohaldamise eeldusena oleks sätestatud majandusaasta aruannete korduv mitteesitamine, siis oleks võimalik ärikeeldu kohaldada efektiivsemalt ka tankistide suhtes.

Üheks heaks mõtteks ärikeelu kohaldamisel on ka pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine hindamine. Kuna see ei ole seaduse muutmise tõttu enam kuritegu, siis vajaks see ärikeelu alusena eraldi sätestamist. Samuti võiks olla ärikeelu kohaldamise aluseks halduri poolt tuvastatud põhjendamatud väljamaksed, mida juhtorgani liige ei ole osanud usutavalt seletada.

Eraldi vajaks läbi mõtlemist ning sätestamist ka ärikeelu sisu. Elukutselised „kustutajad“ ei tegele ettevõtte sisulise äritegevusega, vaid jätavad need tavaliselt ilma igasuguse majandustegevuseta hääbuma. See tähendab, et nende omandis ja juhtimisel on samaaegselt kalakonservide tootjaid, saekaatreid ja ilusalonge. Üksnes ühel tegevusalal sellise isiku äritegevuse piiramine ei takista tal olemast tankist järgmises ettevõttes. Seetõttu oleks vajalik sätestada ka alused, millal on isiku rikkumised niivõrd ulatuslikud, et õigustavad tema põhiõiguste piiramist ärikeeluga, mis keelab tal olemast juhtorgani liige mistahes tegevusvaldkonnaga äriühingus.

Kuigi ärikeelu rikkumine on kriminaalkorras karistatav ning selle eest võidakse määrata rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus, on selge, et ainuüksi karistusõiguslikust tagajärjest jääb väheks, kui ärikeelu kohaldamine on tegelikult vaevaline.  

Tagasi üles