Starman: seljataga on keeruline aasta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Starmani kontori kolimine soojakutesse
Starmani kontori kolimine soojakutesse Foto: Mihkel Maripuu

Starmani teenindusjuht Jaano Inno rääkis Pärnu turunduskonverentsil digipöördest, soojakutest ja uutest toodetest. 

Eelmise aasta suvel toimus digipööre, aasta alguses vaatas aga iga viies pere telemastist tulevat analoogpilti. Inno kinnitusel ütles maailmapraktika, et vähemalt 40 protsenti neist hakkab digipöördeks valmistuma alles suve hakul.

«Olime valmis, et tuhanded ja tuhanded pered hakkavad tegutsema paari kuu jooksu ning arvestasime kuni 10 korda suurema ressursinõudlusega.»

«Tuli välja, et plaan on äge küll, aga reaalsus on hoopis teine. Eelmisel aastal oli kõvasti sooja ja ka kõvasti äikest. Tekkis ülilevi, kõik pildid olid segi ja sassis, kohati lõi äike sisse ning pidime keskenduma põhiäri ülevalhoidmisele ja kõik mahud läksid veel kümneid kordi suuremaks,» tõdes Inno.

«Meie peamine äri on see, mis liigub mööda kaableid ja sealsed tooted tahtsid arendamist. Eelmise aasta augustis tuli Starman välja uute valikutega, kus erinevaid võimalusi on üle 200.»

«See oli väga äge lahendus. Ühel hetkel olin aga laua taga ja pidin otsustama, kas pärast niigi oodatust raskemaks kujunenud etappi võiks inimesed puhkusele lasta, sest mais, juunis ja juulis keegi ei puhanud. Kes on kunagi toodet arendanud, teab, et see oli tegelikult suurem jõupingutus, kui meil suvel oli.»

Töötajad pidid Inno kinnitusel uute toodete tutvustamisel rivis olema. Kui alles seejärel läksid asjad tema sõnul keeruliseks, kuna majahaldaja maksmata arvete tõttu jäi hoone, kus Starmani klienditeenindus oli, ilma veest ja elektrist ja töötajad tuli kolida soojakutesse.

«Kolisime jaanuaris, veidi pärast seda, kui lumi oli maha tulnud.»

Soojakud nägid Inno kinnitusel seest igati viisakad välja, aga koridore nende vahel ei olnud. Kui töötajad tahtsid minna kohvi tooma, siis pidid nad kõigepealt mantli selga panema, uksest kiiresti välja lipsama, et lumi sisse ei tuiskaks ning pärast kohviautomaadi juurest käiku läbi tuisu oma tuppa tagasi minema.

«Pärast kõiki kannatusi ükski töötaja ei lahkunud, aga alles pärast suvepuhkusi oleme tõenäoliselt need, kes me olime paari aasta eest.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles