Arvutiteadlane: Eesti teadlase seostamine bitcoini loojaga on huvitav, aga meelevaldne

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Professor Jaak Vilo.

FOTO: Karli Saul / Ekspress Meedia

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo sõnul on Eesti teadlase seostamine bitcoin'i loojaga küll ilukirjanduslikult huvitav, kuid pigem meelevaldne teooria. 

Tänane Postimees kirjutas põhjaliku artikli USA juristist Justin Sobajest, kes on veendunud, et maailma tuntuima küberraha bitcoin'i looja Satosho Nakamoto taga peidab end eestlane, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi krüptograafia juhtivteadur Helger Lipmaa.

Lipmaa ise eitab seda kategooriliselt ja soovib, et teda bitcoin'iga seoses pigem ei mainitaks. 

Vilo, kes töötab Lipmaaga samas instituudis, ütles, et Sobaje väited tundusid põhinevat Lipmaa kirjalike tekstide, sõnakasutuse ja lausete stiili analüüsil. See oli nagu käekirjaekspertiis või mineviku kirjandusteostele alternatiivsete autorite otsimine, leidis Vilo. 

«See on ju huvitav, kindlasti ei oleks ta (Sobaje-toim) seda seost leidunud, kui neid Helgeri teadustöid ei oleks olnud. Kuid seostamine konkreetse isikuga (Helger Lipmaa-toim) tundub pigem ikka meelevaldne,» ütles Vilo. «Samuti ei taha keegi endale ebatervet avalikkuse tähelepanu.» 

Kuigi tema arvates ei ole Eesti krüptograafid otseselt bitcoin'i loomisse panustanud, on ta siiski kindel, et nad on aidanud arendada tehnoloogaid, nn plokiahela tehnoloogiat, millel krüptorahad põhinevad. Ta tõi välja, et Helger Lipmaa panus oli sajandivahetusel väga oluline ajatembelduste rakenduste jaoks, mis on plokiahelaga seotud.

«Konkreetset bitcoin'i esmase looja autori Satoshi Nakamoto isikut või organisatsiooni tõesti senini ei ole avalikkus tuvastanud,» ütles ta.

Vilo sõnul on bitcoin avalik, ilma keskse autoriteetse organisatsioonita toimiv «raha» lahendus, kus virtuaalsed ühikud liiguvad kontode vahel ning neid turvatakse massiivset arvutust nõudvate, «tehingute plokke omavahel siduvate» arvutustega.

Uusi rahaühikuid «kaevandatakse» ehk emiteeritakse tasapisi juurde. Sellega kompenseeritakse ka tohutut arvutusvõimsust, mida on bitcoini käigushoidmiseks tarvis.

    Tagasi üles