Maksu- ja tolliamet saab tuleval aastal õiguse äriühingu etteotsa «pandud» tankistidest kaugemale minna ning hakata maksuvõlgu välja pigistama ka äriühingu tegelikelt juhtidelt.
Riik hakkab salaomanikelt võlgu sisse nõudma (10)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
4. jaanuar 2018, 16:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle tarvis töötas rahandusministeerium välja uue maksukorralduse seaduse eelnõu, mille eesmärk on teha maksuvõlgade menetlused edaspidi lihtsamaks, kiiremaks ja ausamaks. See haakub ka sügisel riigikogus vastu võetud seadusega, mis kohustab ettevõtteid avaldama äriregistris tegelikud kasusaajad.
Kõige olulisem punkt maksukorralduse seaduse uues eelnõus keerleb ümber selle, kellelt ja kuidas saab amet maksuvõlga sisse nõuda. Täna kehtiva seaduse alusel saab seda teha vaid äriregistrisse kantud juhatuse liikmelt. Samas ei pruugi juhatuse liige olla kaugeltki see, kes tegelikult süüdi on.
Seetõttu oligi tarvis välja töötada uus regulatsioon, mille eesmärk võimalikest variisikutest ja tankistidest mööda minna ja võtta vastutusele isikud, juhid, kes maksuvõla tegelikult põhjustanud on. Ühelt poolt aitab see tankiste äriühingute juhatusest eemale hoida, kuid teisalt võimaldab see varju hoidvad nö niiditõmbajad vastutama panna.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro põhjendas, et praegu võib ette tulla olukordi, kus äriregistrise on juhatuse liikmena märgitud asotsiaal, kes tankistina ei tea maksuvõlast tõenäoliselt mitte midagi. «Probleem ongi selles, et praegune seadus ei võimalda sealt kaugemale vaadata, võtta vastutusele nö tõelist niiditõmbajat,» lisas ta.
Maksu- ja tolliameti peajurist Tanel Ruusmaa selgitas, et neid isikuid, kes variisikute kaudu ettevõtteid juhivad, on tegelikult päris palju. Ta ei osanud täpset arvu välja tuua, kuid ütles, et neid võib olla kuskil paarisaja ringis. Nüüd saab aga nende tegevust paremini tuvastada ja tahtlikult riigile tekitatud kahju sisse nõuda.
Kuidas õnnestub maksuametnikel tuvastada see isik, kes tegelikult niite tõmbab? Ruusmaa vastas, et kasusaaja tuvastatakse tavalise maksumenetluse käigus. «Küll aga on tõendamisega keerulisem, sest keegi ei tule meile ütlema, et just tema on see niiditõmbaja,» selgitas peajurist.
Päris igaüht vastutama ei saa panna, tõestada tuleb ikkagi tahtlik otsus ja ka kontroll ettevõtte üle. Seda saab tuvastada näiteks selle kaudu, kui juhi käes on olnud näiteks pangakaardid, pin-koodid ja maksete rekvisiidid.
Lisaks tegelike ühingujuhtide välja peilimisele muutub ka maksuvõla mõiste ja selle ajatamise kord. Viimane tähendab, et maksukohuslasel võimaldatakse edaspidi teatud tingimustel maksuvõlga automaatselt ajatada ilma maksuametniku sekkumiseta.
Selline muudatus lähtub vajadusest tagada maksuvõlglastele parem võimalus ajutise majandusraskuse ületamiseks, kartmata seejuures maksuvõla sundtäitmiseks täitemenetluse algatamist.
Eelnõus täiendatakse ka maksuvõla mõistet. Kui täna on avalikuks infoks üksnes tasumata maksusumma, siis edaspidi hakatakse infot avaldama ka teiste maksukohuslase täitmata kohustuste kohta: trahvid, sunniraha, asendustäitmise kulud ja muud.
Avaldatava maksuvõla piirmäär tõuseb seniselt 10 eurolt 100 euroni – ühiselt kõigi tasumata kohustuste kohta. Ehk kui varem avalikustati vaid kõik üle 10 eurosed maksuvõlad, siis nüüd avalikustatakse kõik üle 100 eurosed maksuvõlad. Sellest allapoole jäävad võlad avalikustamisele ei kuulu.
Rahandusministeerium saadab eelnõu kooskõlastamisele tõenäoliselt järgmisel nädalal. Seadus plaanitakse jõustada 2019. aasta 1. jaanuarist.
Valitsusel veel samme plaanis
Justiitsminister Urmas Reinsalu pöördus novembris valitsuse poole kümmekonna ettepanekuga, millega piirataks muuhulgas teatud isikute ettevõtte juhtorganitesse kuulumise õigust, suurendataks võlausaldajate õigusi niinimetatud pankrotipesadest varade kättesaamiseks ning keelatakse täitmata aruandekohustusega ettevõtetes omandi võõrandamine.
Lisaks seaduse muudatustele on ministeeriumil plaanis rajada ka maksejõuetusinstituut sarnaselt lähiriikides nagu Soomes oleva maksejõuetuse ombudsmaniga.
Maksejõuetusinstituudi ülesandeks oleks järelevalve teostamine maksejõuetusmenetluses. Sealhulgas järelevalve teostamine füüsililiste ja juriidiliste isikute pankrotimenetluse läbiviimiste üle ja maksejõuetuks muutumise põhjuste väljaselgitamine.
Samuti oleks instituudi ülesandeks vara puudumise tõttu raugevate menetluste uurimine, sealhulgas auditite läbiviimine ja menetluste rahastamine. Lisaks peaks instituut tegelema parima praktika kogumise ja erinevate osapoolte nõustamisega.