Kinnisvaraprognoos 2018: taskukohasem kodu ja pankrotid

Korter Pelgulinnas.

FOTO: KV.EE

Uuest aastast jõustuvad maksumuudatused teevad kodu omamise paljudele lõpuks tasukohaseks. Kinnisvara sektorit ohustavad aga tööjõupuudus ja pankrotid. 

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul tekib uuel aastal paljudel inimestel esimest korda rahaliselt võimalus oma kodu soetada, samas saab näha ka arenduste pankrotte ning tööjõupuudust. Arco Vara prognoosi kohaselt on selle aasta kuumim kaup soodsama hinnaklassi äärelinna perekorterid.

Uuest aastast jõustuv maksumuudatus jätab tuhandetele inimestele 50-60 eurot kuus rohkem kätte ja see tõstab paljud uued kliendid pankade jaoks laenukõlbulikule tasemele. Lisaks suurendab üldine majanduskasv Vahteri sõnul keksklassi arvu. Suur osa vabast rahast läheb elamistingimuste parendamisse ning see muudab üüri- ja odavama otsa korterituru veelgi aktiivsemaks. 

«Elamufond vananeb kiiremini kui uusi ehitisi juurde kerkib. Nii et soov uue ja parema järele ei vähene, võimalus seda soovi täita sõltub aga majanduse üldisest käekäigust ning inimeste kindlustundest tuleviku suhtes. Mulle tundub, et täna, mil ka Eesti Pank on teatanud, et Eestil läheb hästi, ei ole põhjust, et inimestel ei peaks hästi minema. Kuna Rootsi majanduse jahtumine mõjutab ka Eestit, ei näe me kinnisvaraturul enam senist hinnakasvu,» arvas Arco Vara Tallinna osakonna juht ElariTamm.

Viimane poolteist aastat on olnud stabiilsed järelturu elamispindade turul. Nõudlus uusarenduste korterite järele kasvab Tamme sõnul jätkuvalt, eriti soodsamate ja keskmise hinnaklassi perekorterite järele. Nõnda on jätkuvalt surve ja ootus linna äärealadele – Tallinna keskmes on suuremad korterid kallid.

«Kuum kaup aastal 2018 ongi minu hinnangul piirkondlikule ostjaskonnale kättesaadava hinnaga perekorterid Tallinna äärelinnas. Paljud oleksid valmis oma vana magalarajooni korteri ära müüma ja ostma mõnevõrra kallima hinnaga uue kodu.»

Ka Vaheri kinnitusel jäävad hinnad samale tasemele. «Ka 2018. aastal jääb Tallinna korterite hinnatõus inflatsiooni piiridesse,» märkis ta.

Mõned arendused lähevad tema kinnitusel aga hapuks. Investeerimine on risk ning praegu üritavad arendamisvaldkonda siseneda ka inimesed, kel selles suuremat kogemust pole. «Kõik projektid ei õnnestu ka heal ajal ja nii läheb ka tänavu mõnigi arendus pankrotti või külmutatakse. Kuna pangad annavad raha uusarendustele ettevaatlikult, siis täidab tühimiku ühisrahastus ning inimesed peaksid võetud riskidega rohkem arvestama»

Riik paneb suurtesse ehitusprojektidesse palju vahendeid, järgmise kahe aastaga lisandub turule ka 80 miljonit eurot Kredexi rekonstrueerimistoetust. Paralleelselt ehitab vilkalt erasektor. Tulemuseks on Vahteri hinnangul ehitus- ja rekonstrueerimishinna tõus. Tamme sõnul vahetavad paljud ka senise korteri maja vastu. 

Kui seni käisid eestlased Soomes, siis nüüd tullakse Vahteir sõnul lähiriikidest siia ehitama. Suure nõudlusega satub töömeeste sekka diletante ning kvaliteet võib olla kõikuv. Väiksemaks koduseks remondiks on motiveeritud spetsialisti keeruline ja kallis leida.

Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel püsib väga suur vajadus soodsate üüripindade järele. Hinnad on seal saavutamas oma lage, märgib Tamm. «Vahe kesklinna ja äärelinna üürihindade vahel on liiga väike. Paljudele nende piirkondade sihtgrupist on sealsed hinnad kättesaamatud. Mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega üürikorterit ei ole kerge leida, pole loogiline küsida väikese kriitikat mitte kannatava korteri eest 300 eurot üüri.»

Tagasi üles