Bloomberg: Ukraina lämmatab oma põllumajandust (1)

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina
Ukraina Foto: SCANPIX

Ukraina ei ole suutnud oma kõige tuntumat tegevusala tuua 21. sajandisse, kuigi see võiks aidata riigil üle saada aastaid kestnud sõjast, kirjutab Bloomberg. 

Mriya Agro Holding Plc koristab põllult viimast suhkrupeeti, ühtegi põldu ettevõttele ei kuulu. Selle asemel rendib ettevõte 270 väikest põlulapi kolme kuni viie aasta kaupa.

Maa omanikud ei tohi seda müüa ning ettevõte ei tohi osta, ning seega pole kellelgi kuigi suurt indu maa viljakust tõsta. «Kui maa kuuluks ettevõttele, oleks võimalik rohkem investeerida,» rääkis Mriya töödejuhataja Viktor Tarchynskyi. «Sakslased kasutavad iga viie aasta tagant kompleksväetisi, me ei saa seda endale lubada.»

Ukraina eksportis eelmise aasta jaanuarist septembrini põllumajandussaadusi 13 miljardi dollari või 11 miljardi euro eest, see on umbes 40 protsenti kogu riigi ekspordist. Ukraina on ka maailma suurimaid päevalilleõli, odra, nisu ja maisi tootjaid.

Suur osa riigi võimalustest on aga endiselt kasutamata. Vaatamata viljakatele mustadele muldadele on Ukraina põldude saagikus Euroopa madalamaid.

1991. aasta omandireformi käigus said perekonnad tagasi maa, mis oli neilt kollektiviseerimise käigus ära võetud. Kokku tagastati 160 000 ruutkilomeetrit, ehk umbes kolme ja poole Eesti jagu põllumaad.

2001. aastal keelas Kiiev tagastatud maatükkide müügi ning seda on tänaseni pikendatud. Umbes 4 miljonit ukrainlast, kellest lõviosa on juba pensioniealised, teenivad maa rendilt keskmiselt 190 dollarit või 160 eurot aastas.

Nii Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kui Ukrainas tegutsevad välismaised põllumajandusettevõtted survestavad valitsust, et maamüügikeeld lõpetada. «See on meie kõigi jaoks suur väljakutse,» rääkis Mriya juht Simon Cherniavsky.

«Me rendime põllumaad lühiajaliste lepingutega, see ei ole aga kuidagi kooskõlas pikaajaliste kasumitega, mida põllumajanduses oodatakse.»

Ukraina parlament hääletas 7. detsembril müügikeelu pikendamise poole kuni 2019. aastani, arutlusel oli ka pikendamine kuni aastani 2024. Seadusandjad kardavad, et ilma taolise keeluta müüakse põllumaa kiiremas korras Euroopa Liidu ja USA ettevõtetele.

«Inimestelt ostetakse maa ära pennide eest,» rääkis Oleh Lyashko Radikaalsest parteist. «See maa, mis peaks toitma nende lapsi ja lapselapsi, hakkab toitma hoopis kinnisvaramoguleid.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles