Eesrindlik Eesti taarasüsteem teeb vähikäiku

Pildil on Eesti Pandipakend juht Rauno Raal.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Euroopas kõvasti kiita saanud Eesti taarasüsteem teeb Läti piirikaubanduse tõttu vähikäiku ja koondab töötajaid. 

Eesti Pandipakend OÜ hoolitseb selle eest, et poest ostetud õlle- või karastusjoogi pudel hiljem taaskasutusse jõuaks. Kui inimene ostab meie kauplusest näiteks purgi õlut, maksab ta hinnale otsa 10 senti, mis talle hiljem taarat automaati tagastades tagasi antakse. Kuigi kostunud on ka kriitikat, hindas viimati Briti mainekas väljaanne The Guardian Eesti pandisüsteemi Euroopa üheks tõhusamaks.  

Kõik võiks olla ilus, majandus kasvab, inimesed tarbivad rohkem. Aga nagu teada, on suur osa alkoholiostudest kolinud lõunapiiri taha Lätti. Sealt ostetav alkohol meie pandipakendisüsteemi aga ei sobitu. Piirikaupluste põhikunded on eestlased, kes toovad Eestisse tohutus koguses pandimärgiseta õlut ja siidrit, mille purgid jäävad piltlikult öeldes ripakile.

«See mõjutab ka meid. Eesti turg järjest väheneb. Päris kokku me ei kuku, mulle ei meeldi nii dramaatilised väljendid. Aga vaikselt hääbume, tõmbame tegevust oomale. Tobedat vähikäiku teeme, ma ütleks.» Nii arutles Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal.

Nii on tootjavastutusorganisatsiooni mahud langenud tänavu laias laastus 20 protsenti. Kui vaadata alkoholi eraldi, on langus veelgi suurem. Eriti järsk langus tabas neid tänavu juulis ja augustis, mil on ka piirikaubanduse tipphooaeg. Siis langesid mahud pea 40 protsenti.

Kuna pandipakendil on lihtsalt vähem joogipakendeid, mida koguda ja taaskasutusse suunata, tuleb asutust ennastki kokku tõmmata. Raali sõnul on nad tänavu koondanud kaheksa inimest. Järgmisel aastal koondamine jätkub. Pidama peaks see jääma umbes 40 inimese juures.

Üks tahk on see, et Eesti Pandipakend kui asutus peab end koomale tõmbama, kuid teine, veelgi olulisem ja laiem pool on see, mis saab taarast edasi. «Kümned miljonid purgid ja klaaspudelid lihtsalt jäävad kuhugi,» ütles Raal. Seda ta päris ei usu, et taara metsa alla või kraavi visataks, aga tõenäoliselt pistetakse see olmejäätmete hulka, paremal juhul joogipakendi konteinerisse. Harvad pole juhtumid, kus taarapunktides on hunnikute viisi Läti märgisega õlut, mida masin pole vastu võtnud.

«Kui taara pannakse ilusti pakendikonteinerisse, siis riik ütleb, milles probleem. Samas peaks siis küsima, et miks pandisüsteem omal ajal üldse loodi,» pahandas Raal. Ta tugineb teooriale, et 20 protsenti inimestest sorteerib prügi ilusti, 20 protsenti «ei koti see üldse» ja ülejäänud, 60 protsenti jäävad halli alasse, kes mõtlevad, et nad on küll rohelised, aga käituvad pigem vastupidi. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et inimesed Lätist toodud alkotaarat liiga usinasti sorteeriks ja jäätmeteks viiks, resümeeris Raal.

Pandipakend tõstab ka hindu

Kuna joogipakendite mahud on drastiliselt langenud, tuleb Eesti Pandipakendil tootjate jaoks hinda tõsta. Nii suurenevad järgmise aasta aprillist käitlustasud kolm korda – tegemist on tasudega, mida peavad tootjad ja maaletoojad müüki läinud pakenditelt maksma. «Me ei näe hetkel muud alternatiivi, kui tahame, et pandisüsteem elus püsiks,» ütles Raal.

Ta selgitas, et aastatel 2014–2015 nautisid pandipakendisüsteemi liikmed ehk õlle- ja joogitootjad ning maaletoojad Euroopas ainulaadset olukorda, kus käitlustasud oli sootuks nullis. «Keerulisemalt aegadel, mis on nüüd käes, tuleb jälle liikuda tavatasemega käitlustasude juurde,» selgitas Raal. 

Tagasi üles