Läti võttis Eestist õppust

Lätis lähevad tühjad pudelid hinda. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Lõunanaabrid võtsid Eestist õppust ja varsti kallinevad veidi seal müüdavad  joogid, sest hakkab kehtima pandipakendi süsteem.

Pakendite deposiit hakkab olema 10 senti iga pudeli eest ja mõned kaubad võivad kallineda,» rääkis TVnetile Läti keskkonnaminister Kaspars Gerhards. Pandiraha tuleb hakata maksma vee, karastusjookide, lahjade alkohoolsete jookide ostmise ning seda tuleb maksta  taaskasutatavate  materjalide nagu PET, metall- ja klaastaara puhul.

Tühja taara kogumise eest hakkab vastutama üleriigiliselt tegelev MTÜ, mis peab sõlmima lepingud joogitootjate ja müüjatega.

• Loe ka: «Kaupmehed pole nõus Lätist toodud taara kogumist kinni maksma»

Vastutust süsteemi toimimise eest vastutab riiklikul tasandil tegutsev ettevõtja, kes aktsepteerib pakendit ja kasutab seda ning peab sõlmima lepinguid jookide tootjate ja müüjatega. Ettevõte saab oma sissetuleku joogitootjate ja -müüjate liikmemaksudest, kogutud pandirahast ning taaskasutusse suunatud tooraine müügist. Läti keskkonnaministri sõnul on süsteemi aluseks võetud Eestis ja Leedus kehtiv kord. Eestis kehtib pandirahasüsteem juba 2005. aastast, Leedus 2016. aastast.

Lätlased loodavad tänu pandipakendisüsteemile vähendada jäätmete hulka 10 kuni 15 protsenti. Süsteemi juurutamiseks vajalikud seadusemuudatused võtab Seim vastu järgmise aasta jooksul ning süsteem käivitub 2020. aastal.

Ammune lubadus

«See aasta on tõepoolest Läti meedias olnud küllaltki palju juttu pandisüsteemist kui sellisest,» rääkis Eesti pandipakendi juht Rauno Raal. Tänavu kevadel anti Läti Seimile kodanikualgatuse korras üle 10 000 allkirjaga petitsioon pandisüsteemi Lätis loomiseks. Selle alusel andis Seim ülesande analüüsi tegemiseks ning Läti keskkonnaministeeriumi inimesed käisid tutvumas nii Eesti kui Leedu pandisüsteemiga.

«Teeme aktiivsust Lätis näitab ka see, et nüüd sügisel külastas Eesti Pandipakendit Eesti «Pealtnägija» laadne saade «De Facto»,» ütles Raal.

Raali sõnul jälgib ta aktiivselt Lätis toimuvat. «Tean, et seda teevad ka suuremad pan-Baltic joogitootjad/maaletoojad ja vaadates arenguid ei saa täna kuidagi väita, et Lätis on pandisüsteem kindlalt tulemas,» sõnas ta. Tema hinnangul käib alles esmane teemaga tutvumine ja süsteemist arusaama tekitamine poliitilisel tasandil.

«Usun, et järgmine aasta saab olema otsustav, milline suund võetakse ja kuhu oma analüüsidega jõutakse,» sõnas Raal. Juhul kui otsus on Läti pandisüsteemi loomise poolt, siis järgneb seadusandluse loomine ja süsteemi enda loomine, mis tähendab vähemasti 1-1,5 aastast protsessi alates otsusest süsteem luua.

«Kuna me oleme kõik ühe ökosüsteemi osa, siis hoiame Läti arengute osas pöidlad pihus ja loodame parimat, aga samas suhtume ka väikse skepsisega, sest tegelikult juba aastal 2003 leppisid Balti keskkonnaministrite assambleel kõik ministrid kokku, et luuakse kõigis riikides kõige nähtavama prügistamise osa ehk joogipakendite prügistamisega võitlemiseks pandisüsteem,» selgitas Raal. Ainuke, kes selle 2005. aastal teoks tegi, oli Eesti, Leedu järgnes 2016 veebruaris.