Uus aasta toob bensiinihinna, mida pole aastaid nähtud (56)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bensiinihinna tõusust pole pääsu.
Bensiinihinna tõusust pole pääsu. Foto: Kalev Lilleorg/Autoleht

Hinnaralli maailmaturul ja kodumaine kütuseaktsiisi tõus nihutavad bensiini liitrihinna tanklates tõenäoliselt üle 1,3 euro, mida pole siinmail kolm aastat nähtud. 

Kui Jüri Ratase valitsus tühistas ametisse asudes ühe esimese sammuna 2018. aasta algusse kavandatud diislikütuse aktsiisitõusu, siis bensiiniaktsiisi kergitamisest pole pääsu. Nii tõuseb see tuleva aasta 1. jaanuarist 10 protsenti, mis liidab bensiiniliitri jaehinnale koos käibemaksuga otsa veidi üle 6 sendi. Teisisõnu peaks 10 liitrit bensiini eest maksma senisest 61 senti enam. 

Arvestama peab ka sellega, et aktsiisitõus sattus ajale, mil toornafta hinnad rühivad samamoodi ülespoole. Naftabarreli hind on kahe ja poole aasta kõrgeimal tasemel, jõudes üle 60 dollari. Nii ütleski kütusemüüja Alexela juhatuse liige Alan Vaht, et tõenäoliselt kerkib bensiini hind jaanuaris isegi 1,3 euro piirist kõrgemale. Sellist hinda nägid Eesti tarbija silmad viimati 2014. aasta septembris.

Vahti sõnul tähendab see seda, et bensiin tõuseb uuel aastal Euroopa Liidu keskmisest 3 sendi võrra kõrgemaks. «On märkimisväärne, et samal ajal on eestimaalaste ostujõud Euroopa keskmisest tuntavalt madalam,» märkis Vaht.

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi möönis samuti, et liites aktsiisile otsa maailmaturuhinnad küündib bensiini jaehind tanklates üle 1,3 euro liitrist. Kuna tanklates on mõningane kütusevaru, näeb sellist hinda kütusetabloodel tõenäoliselt jaanuarikuu teisel nädalal, pakkus Sassi.

Neste Eesti turundusjuht Risto Sülluste jäi aga konkurentidega võrreldes veidi tagasihoidlikumaks. «Lisaks aktsiisile mõjutavad mootorikütuste hindu ka sisseostuhind ning euro ja dollari kurss, kuna kütust ostetakse sisse dollarites.» Olulist mõju omab ka kohalik konkurents, mis hoiab hindu tarbija jaoks mõnevõrra madalamal, samuti jaamades olevad mõningased varud, lisas ta. Sel põhjusel ei saa ka 1. jaanuari hindu täpselt prognoosida. 

Bensiini varumine jääb alkoholiaktsiisi varju

Aasta alguse aktsiisitõusud toovad reeglina kaasa ka odavama maksumärgisega kütuse varumise. Sel aasta hindavad kütusefirmad varumise osakaalu pigem tagasihoidlikuks. «Sel korral tõuseb vaid bensiiniaktsiis, mis siseriiklikku transporti ei puuduta ning seetõttu saab varumine olema oluliselt tagasihoidlikum,» ütles Alan Vaht.

«Teisalt saab varumisaktiivsus olema väiksem ka seetõttu, et kütuseaktsiisi tõus on jäänud alkoholiaktsiisi varju. Sellegi poolest usun, et vähegi aktiivsemad tarbijad võtavad endal kütusepaagid ja kanistrid täis,» lisas ta.

Kõigi aegade bensiini hinnarekord pärineb 2012. aasta aprillikuust, mil bensiini hind tõusis 1,46 euroni liitrist. Viie aasta taguste maailmaturuhindade korral kerkiks bensiini hind uuel aastal aga koguni 1,628 euroni liitrist.

Kahtlustatakse alalaekumist

Rahandusministeerium prognoosib, et sel aastal teenib riik kütseaktsiisidelt 530 miljonit eurot tulu. Järgmisel aastal loodab riik kütuselt teenida 581 miljonit eurot, 2019. aastal 602 miljonit eurot, 2020. aastal 622 miljonit eurot ning 2021. aastal 634 miljonit eurot. 

Samas on mitmed turuosalised, eelkõige kütusemüüjad ise korduvalt hoiatanud, et riigi ootused on liiga kõrged. Nimelt näitab statistika, et kütusetarbimine, eriti diisli tankimine on drastiliselt langenud ja kolinud Lätti.

Maksuameti andmetel on tänavu 11 kuuga laekunud riigikassasse pea 480 miljonit eurot kütuseaktsiisi.

 
Kommentaarid (56)
Copy
Tagasi üles