Sel aastal hakkas Brexit haiget tegema (5)

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brexit
Brexit Foto: Matt Crossick/Empics Entertainment

Britid hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt 2016. aasta suvel, lõplik lahkumine toimub alles 2019. aastal. Brexit hakkas aga valusalt näpistama tänavu. 

Sel aastal Suurbritannias hinnad tõusid, ettevõtete kindlustunne langes, majanduskasv peatus ja kinnisvaraturg tammus paigal, kirjutab CNN Money.

Berenberg Banki ökonomist Kallum Pickering sõnas, et Suurbritannia peaks üleilmse majanduskasvu laineharjal purjetama. «Selle asemel on Suurbritannia aga kogu lõbust ilma jäänud ning kasv hoopis aeglustub,» tõdes ta. 

Hädad hiilisid riigile ligi vaikselt. Nende taga on aga 2016. aasta juunis toimunud hääletus, kus otsustati Euroopa Liidust lahkuda. «Esialgu kulutasid tarbijad edasi, kuna koheselt ei muutunud miski,» sõnas EY majandusnõustaja Howard Archer.

Naela varasemast madalam kurss tähendas aga seda, et peagi hakkasid imporditud kaupade hinnad riigis tõusma. Aastane inflatsioon oli Suurbritannias novembriks 3,1 protsenti. «Inflatsioon hakkas sel aastal hoogu koguma ning surve tarbijahindadele on olnud pidev,» arvas Archer.

Palgad on samal ajal kasvanud ainult 2,2 protsenti. See tähendab, et reaalpalgad on langenud ning ostudele saab kulutada vähem. Seega on ka jaekaupmeeste olukord kehv. Pühadeaegsed kulutused langesid tänavu esimest korda alates 2012. aastast. Kaupluste käive on aastaga langenud 3,5 protsenti.

Aasta on olnud vilets ka autotootjatele. Suurbritannias toodetud autode arv langes novembris aasta varasemaga võrreldes 4,6 protsenti. Uute autode müük vähenes samal ajal 11,2 protsenti.

Tööpuudus on Suurbritannias madal, kuid ka tööturul on esimesi tagasilööke. Brexiti referendumi ajaga võrreldes on kadunud 65 000 töökohta jaekaubanduses.

Tõenäosus, et riik ots ümber pöörab on aga väike. Riigieelarves prognoositakse järgmise aasta majanduskasvuks 1,4 protsenti. Reaalpalk peaks jääma aga allapoole finantskriisi eelset aega kuni aastani 2025. Läbirääkimised Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel on jõudnud teise faasi, mille tulemusena peaksid selguma tulevased kaubavahetustingimused. Endiselt on aga õhus võimalus, et läbirääkimised ei õnnestu.

«Kõige suurem risk on endiselt see, et Brexit toimub ilma kokkuleppeta ja ligipääsuta Euroopa Liidu turule,» rääkis Pickering. 

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles