Kas nõustud? Need peaks olema viis käegakatsutavat kasu, mida Eesti on Rail Balticust juba saanud

Rail Balticu maamärk Leedus Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kuigi Eesti ajaloo esimeste kiirrongide mugavust saame nautida alles umbes kümne aasta pärast, siis juba tänaseks on projekt tegelikult toonud käegakatsutavat tulu paljudele inimestele, leiab Eestis kiirraudtee ehitamise eest vastutav Rail Baltic Estonia. 

Loe lähemalt, mis need kasud on ja kas jagad neid seisukohti.

1. Trammiliin lennujaama 

Rail Balticu Ülemiste ja Tallinna lennujaama vahelist trammiteed rahastas Euroopa Liit Rail Balticu taristu ehitamiseks mõeldud Euroopa ühendamise rahastust, et parandada ühenduvust Tallinnas ja mis võimaldaks vedada rohkem reisijaid Rail Balticu tulevasse terminali Ülemistes. 

See samm ühtib ka projekti eesmärgiga vähendada saastet, mida põhjustavad mitte ainult igapäevane isikliku transpordi kasutamine pikemateks reisideks, vaid ka isikliku sõiduauto kasutamine ja taksoga sõitmine, et jõuda linnast terminali. Hinnangute kohaselt hakkavad trammid tipptundidel sõitma iga kuue minutit tagant.

Lisaks rahastati Rail Balticu abiga Ülemiste terminali ja Vanasadamat ühendava trammiliini rajamise uuringut. 

2. Eesti ajaloo ulatuslikuimad arheoloogilised uuringud

Tartu Ülikool on Rail Balticu projektis alates 2015. aasta juunist teostanud Harju-, Rapla- ja Pärnumaal Eesti seni suurima mahuga arheoloogiauuringut ning uuringud jätkuvad juba järgmisel aastal. Tänaseks on tehtud arhiiviuuringud ja teises etapis maastiku seire ehk nn arheoloogiline luure.

Uuringute käigus käisid Tartu ülikooli arheoloogid jalgsi läbi kogu tulevase Rail Balticu trassi raudtee-maa ja kaitsevööndi. Seiret teostati visuaalse vaatluse ning vajadusel prooviaukude kaevamisega. Kui avastati võimalik uus muistis, tehti kindlaks selle iseloom, ulatus ja edasine uurimise metoodika.

Kolmanda etapi tööde hankimine on ettevalmistamisel – selles etapis teostataksegi juba konkreetsemalt raudtee maale jäävate mälestiste uurimine ja dokumenteerimine. Eeldavalt toimuvad tööd 2018.-2019. aastal. 

3. Looduskeskkonna uued teadmised

Rail Balticu keskkonnamõjude strateegilist hindamist (KSH) eristab teistest sarnastest projektidest see, et maakonnaplaneeringute etapis on hindamine läbi viidud oluliselt detailsemalt ja põhjalikumalt, tuginedes seejuures ka põhjalikele uutele alusuuringutele.

Trassi asukoha valimisega paralleelselt on tööd teinud projekteerijad, mis tähendab, et ka mõjusid on hinnatud märksa detailsemalt kui pelgalt maakonnaplaneeringu üldistusastmega.

Lisaks maakonnaplaneeringute järelevalvele jätkub nüüd ka projekteerimine, mis peab arvestama KSH tulemustega ja KSHs toodud keskkonnamõjusid leevendavate meetmetega. KSH osutab ka täiendavatele keskkonnategevustele (nt seire, eelhindamised) ning uuringutele, mille tulemustega tuleb tehnilise projekti koostamise käigus arvestama. 

4. Töö kohalikele ettevõtetele

Rail Balticu projekt on hetkel veel planeerimisfaasis ning sisenemas projekteerimisfaasi. Praegusel hetkel on kas juba teostatud või teostamisel erinevate objektidega seotud hanked, millega tellitakse analüüse või objektide tehnilisi kirjeldusi.

Olulistest hangetest võib nimetada näiteks Muuga kaubaterminali tasuvusanalüüsi ja teostatavushanget, Pärnu kaubajaama vajaduse, asukoha ja tehnilise lahenduse analüüsi hankimist, tehnilist projekteerimist ootavad Pärnu ja Ülemiste reisiterminalid, uudse reisimisvõimaluse rakendamiseks on läbi viidud hange sõiduautode pealelaadimisjaama tehnilise lahenduse leidmiseks, töö käib raudteeinfrastruktuuri hooldusdepooga ning käimas on hange Ülemiste reisiterminali funktsionaalsuste selgitamiseks.

5. Eesti teadlased on saanud tööd

Teadlased teostasid uuringuid ja analüüse keskonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) jaoks, arheoloogilisi uuringuid, aga saavad tööd ka edaspidi, kuna KSH järeldusetest lähtuvalt on veel ees hulgaliselt uusi uuringuid, kuidas looduskeskkonda võimalikult vähe kahjustada.

Praegu on käimas loomaläbipääsude uuring, mida teostavad Eesti tippteadlased eesotsas Jaanus Remmiga ning mille ülesandeks on leida võimalusi jätta märkimisväärne osa Eestit läbivast trassist tarastamata.

Tulemas on hanked näiteks metsiste ümberasustamiseks, ettevalmistused käivad uuteks arheoloogiauuringuteks, jne.