Facebookile päitsed pähe: sotsiaalmeediahiid kuritarvitab oma seisundit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebooki logo.
Facebooki logo. Foto: TOBY MELVILLE/REUTERS

Teisipäeval avaldas Saksamaa Konkurentsiamet oma esmase hinnangu Facebooki turgu valitseva seisundi kuritarvitamise uurimise asjas. Hinnang oli karm.

Selle kohaselt kuritarvitab Facebook Saksamaal sotsiaalvõrgustike teenuste osutamisel oma turgu valitsevat seisundit, seades Facebooki teenuste kasutamise sõltuvusse Facebooki õigusest koguda ja liita kasutatava teenusega (sh Facebooki kasutaja kontoga) kõikvõimalikke kolmandate teenusepakkujate andmeid ja teenuseid. Nendeks kolmandateks teenusepakkujateks on eeskätt Facebooki enda gruppi kuuluvad WhatsApp ja Instagram, samuti ka veebilehed ja aplikatsioonid, mille operaatorid on sidunud end Facebookiga rakendusliideste (API-de) kaudu.

Amet väljendas erilist muret selle üle, et Facebook kogub isikuandmeid väljaspool enda sotsiaalvõrgustikku ja seob neid andmeid kasutaja Facebooki kontoga ilma, et kasutaja sellega mingilgi viisil nõustuks (sealhulgas vajutaks „like“ nuppu) või et kasutaja sellest isegi teaks. See võib toimuda muuhulgas siis, kui kasutaja külastab kolmandate teenusepakkujate veebilehti, mis esmasel tutvumisel ei näi omavat Facebookiga mingit seost, kuid tegelikkuses on teenus API kaudu Facebookiga liidestatud. Amet ei ole hetkeseisuga veendunud, et kasutajate poolt Facebooki kasutustingimuste kohaselt antud nõusolekud sellisteks tegevusteks on kehtivad. Facebooki tegevuse sisu ja selle ulatus on ilmses vastuolus Euroopa andmekaitse põhimõtetega.

Väheoluline pole ka ameti tõdemus, et kasutajatel ei ole võimalik kasutada Facebooki teenust osadena või aktsepteerida sellest üksnes teatud kasutustingimusi. Facebooki teenus toimib nii Saksamaal kui mujal maailmas „võta või jäta“ põhimõttel, mille kasutamiseks peab aktsepteerima tingimuste paketi tervikuna. Samuti puudub Facebookile täna, arvestades selle turuvõimu, arvestatav alternatiiv. Facebooki positsioon sotsiaalvõrgustike absoluutse turuliidrina on enamikes arenenud kui ka areneva maailma riikides ilmselge. 

Jääb oodata, milline saab olema Saksamaa Konkurentsiameti lõplik seisukoht, mis saabub eeldatavasti 2018. aasta suvel. Enne seda on Facebookil võimalus esitada omapoolsed selgitused ja seisukohad ameti poolt tõstatatud küsimustes. Juba täna on selge, et amet plaanib võtta Facebooki suhtes kasutusele meetmeid, mis sunnivad andma kasutajatele rohkem vabadust otsustada selle üle, milliseid andmeid nad soovivad Facebookiga jagada. On tõenäoline, et Facebook peab nõuete täitmiseks muutma ka oma tüüpseid kasutustingimusi.

Nende muudatuste üle jääb üle ainult rõõmu tunda, kuna suurem kontroll isikuandmete üle tähendab isikutele rohkem valikuvabadust ja ka eraelu kaitset. Tehnoloogia arengu vältimatuks kaasnähtuseks ei peaks olema privaatsusest tükihaaval loobumine – eriti suure turuvõimuga monopoolsete ettevõtete kasuks, mille võimuses on suurte andmemahtude abil isikuid profileerides ja seejärel sisu suunates manipuleerida inimeste vaba tahte, tunnete ja lõppastmes ka üldise heaoluga.

Saksamaa viimaste aastat praktika näitab selgelt, et uute tehnoloogiate ja e-põhiste teenustega seonduvad küsimused on Saksamaa konkurentsijärelevalves muutunud prioriteetseteks ning samas hakkab silma Saksamaa Konkurentsiameti küllaltki range lähenemine konkurentsipiirangute hindamisele. Võib arvata, et Saksamaa õiguspraktikat võetakse aina enam eeskujuks ka teistes liikmesriikides.

Kuigi kõnealune juhtum puudutab täna üksnes Saksamaad, ulatub selle mõju oluliselt kaugemale. Ainuüksi Saksamaa turg, mis koosneb rohkem kui 80 miljonist tarbijast, on Facebookile muudatuste tegemiseks piisavalt motiveeriv. Samuti on Facebooki teenus pea identne kogu maailma lõikes, mistõttu on teiste riikide ametiasutustel võrdlemisi lihtne tõmmata paralleele ja allutada Facebook muutustele ka teistes riikides. Eriti asjakohane on see Euroopas ja seega ka Eestis, kus on juba täna konkurentsi- ja andmekaitse valdkondades ühetaoline õigusruum, mis saab lisa 25. mail 2018.a. jõustuva üleliidulise andmekaitse üldmääruse näol.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles