Soomlased kahtlevad oma uues tuumajaamas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Olkiluoto tuumajaam Eurajokil Soomes.

FOTO: Reuters

Riikliku tuumaagentuuri Rosatomi tehnoloogiaga ja Venemaa pensionifondide rahaga Soome ehitatava Hanhikivi tuumajaama varjutasid küsimärgid, kui olulised Soome investorid asusid otsima võimalust Fennovoima juhitavast projektist väljumiseks.

Helsingi ja Vantaa linnavolikogud otsustasid, et selgitavad  2018. aasta  kevadeks välja majanduslikud ja juriidilised tagajärjed, mis kaasnevad väljumisega Fennovoima konsortsiumist, kirjutas RBK.

Fennovoimast kuulub 34 protsenti Venemaa  Rosatomile, 66 protsenti aga Voimaosakeyhtiö SFile. Helsingile ja Vantaale kuuluv Vantaa Energia omab seitset protsenti Voimaosakeyhtiö SFi aktsatsets.

Helsingi roheline linnavolinik Emma Kari oli PBK kinnitusel avaldanud Facebookis arvamust, et Hanhikivi näol on tegemist majanduslikult kasutu ettevõtmisega, mida ei tasu geopoliitika nimel ja maksumaksja arvelt ellu viia. Kari viitas ennekõike just taastuvenergia odavnemisele ning avaldas lootust, et ka teised Soome omavalitsused järgivad Helsingi eeskuju.

Voimaosakeyhtiö SF selgitas RBK-le, et kõik aktsionärid on allkirjastanud lepingu, mis kohustab neid leidma enda asemele tugeva investori, kui peaks soovima projektist väljuda. Selline tehing peab omakorda leidma ka Voimaosakeyhtiö SFi nõukogu heakskiidu.

Soome riik seadis uue tuumajaama ehitamise eeltingimuseks, et vähemalt 60 protsenti sellest peab kuuluma Soome ettevõtetele. Projekt sattus läbikukkumise ohtu kaks aastat tagasi, kui lahkus mitu investorit, muuhulgas sakslaste E.ON, sest nende hinnangul on tegemist kahjumliku ettevõtmisega. Siis päästis olukorra Fortum, millest üle poole kuulub Soome riigile, mis soetas 6,6 protsenti Fennovoima aktsiatest ning  ehitusettevõte SRV, mis soetas 1,8 protsenti aktsiatest. Metallifirma Outukumpu suurendas oma osalust paari protsendi võrra.

Ligi seitse miljardit eurot maksev Hahnikivi tuumajaam peaks Põhja-Soomes valmima 2024. aastal. Jaama maksumusest 5 miljardit eurot tuleb Venemaalt, sellest 2 miljardit Venemaa rahvusliku heaolu fondist. Soomlased ise paigutavad ettevõtmisesse 1,6 miljardit eurot.

Tuumajaam põhineb Rosatomi poolt tarnitaval VVER-1200 tehnoloogial.

Tänavu septembris teatas Fennovoima, et algselt tulevaks aastaks kavandatud litsentsi väljastamine elektrijaamale nihkub aasta võrra edasi, sest Soome tuumaohutuse amet vajab tehnoloogia kontrollimiseks lisaaega. Praegu toimuvad ehitusplatsil ettevalmistustööd.

Hahnikivi tuumajaam hakkab tootma 9 TWh elektrienergiat olukorras, kus Soome aastane tarbimine on 85 TWh. Soome impordib rohkem kui viiendiku trarbitacvast elektrienergiast.

Soomes töötab kaks tuumajaama - Olkiluotos ja Lovisas.

Tagasi üles