/nginx/o/2017/11/08/7291879t1h180b.jpg)
Tänasel kabinetiistungil kiitis valitsus heaks tööstuspoliitika rohelise raamatu. Tööstuspoliitika roheline raamat kätkeb endas pikaajalist, 2030. aastani vaadet Eesti töötleva tööstuse arendamiseks ja seab eesmärgiks rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu.
«Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil on senini puudunud läbimõeldud tööstuspoliitika, mis siseriikliku algatusena toetaks tööstuse arengut. On selge, et tänasele majanduskasvule ei saa hoogu juurde anda ilma riigi toe ja panuseta tööstussesse. Töötlev tööstus on meie majanduse ja ekspordi nurgakivi,» ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo pressiteates.
Minister selgitas, et tööstussektori kiiremat arengut on takistanud oskustööliste puudus, ekspordi vähene lisandväärtus, suhteliselt madalad investeeringud ning teadus- ja arenduskulutused. «Selliste kitsaskohtade kõrvaldamiseks ei piisa üksnes ühe ministeeriumi jõupingutustest. Sektorile tuleb läheneda süsteemselt läbi kõigi poliitikavaldkondade ja seda tööstuspoliitika roheline raamat ka teeb,» ütles minister Palo.
Ta lisas, et kui varasemalt oli tegu tööjõumahuka sektoriga, siis täna liigub tööstus kapitalimahuka tootmise suunas. See nõuab omakorda poliitikakujundajatelt uut lähenemist. «Tööstuspoliitika roheline raamat seab sihid tööstuse arendamisel ning erinevate osapooltega oleme kaardistanud tööstussektori võtmeteemad, millega tuleb järgnevatel aastatel tegeleda eelisjärjekorras.»
«Meie eesmärk oli luua dialoog teadlaste, erialaliitude, ministeeriumide ja teiste seotud osapooltega,“ kirjeldas Palo. „Nii tekkis juba algusest peale pidevalt täienev teekaart, mis vajaduste täpsustumisel ka vastavalt kohanes.»
Rohelise raamatu ambitsioonikas eesmärk tõsta tööstussektori lisandväärtust Euroopa Liidu keskmiseni eeldab järgmise 13 aasta jooksul lisandväärtuse kasvu aastas enam kui 6,6 protsenti. Selline kasv tähendaks 2030. aastaks SKP lisandväärtuse kasvu minimaalselt 7,5 miljardi euro võrra. «Seda aga ei juhtu, kui meie ettevõtted ei digitaliseeri, ei kohandu uute ärimudelitega ega tõsta efektiivsust. Neis kõigis aspektides soovib riik õla alla panna,» lisas minister Palo.
Tööstuspoliitika rohelisele raamatule eelnesid põhjalikud konsultatsioonid erinevate huvigruppide esindajatega. Tööstus- ja innovatsioonipoliitika valdkonnas on rohelist raamatut nimetatud ka OECD raportis kui esimest head näidet kaasavast poliitikakujundamisest.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on juba käivitanud tööstussektori toetamiseks mitmeid arendustegevusi, mis on saanud sisendi rohelise raamatu koostamise käigus selgunud aruteludest. Näiteks alustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tänavu elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja sidevõrkudega liitumiseks ja olemasoleva võrgu võimsuse suurendamiseks toetuse andmist.
Tuleval aastal käivituvad digitaliseerimise pilootprojektid ning ettevõtete digianalüüside meede; langeb elektriaktsiis suurtarbijatele; laieneb SA Kredex tehnoloogialaenu sihtgrupp; avaneb toote- ja tehnoloogiaarenduse meede.