Tallinki müük elavdab majandust ja rõõmustab investoreid

Tallinki üks omanikest Ain Hanschmidt.

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Ekspertide hinnangul elavdab Tallinki osaluse müük Eesti majandust ja toob väikeinvestoritele suure tõenäosusega hea ülevõtupakkumise.

Kui Tallinki aktsiate müüjateks osutuvad eestlased, siis tuleb meile rohkem raha uute projektide algatamiseks ja see elavdab majandust, ütles majandusekspert Raivo Vare.

Vare nentis erinevaid tehingustsenaariume hinnates, et kui eestlased ostavad partnerite osalust, siis tõmbab see meil hinge kinni, sest palju vahendeid jääb selle laevafirmaga seotult kinni. « See tähendab, et Infortari meeste kavatsused uute projektide arendamisel energeetikas ja kinnisvaras ei realiseeru niipea, » lausus Vare.

Tallinki osanikud tegid avalduse kavandatavast tehingust juba suvel, kuid praeguseks on veel liiga vähe informatsiooni, et aru saada, millist müüki plaanitakse, tõdes Superia Corporate Finance juhtivpartner Henrik Igasta.

Igasta sõnul on neid variante, mille peale hakata stsenaariume ehitama, mitmeid: terve ettevõtte müük, mõne ärisegmendi müük, ettevõtete ühendamine, äri ühendamine jne.

«Mina pean tõenäoliseks lahendust, et tegemist on ärist väljuda sooviva aktsionäriga, kes pakub näiteks strateegilisele investorile kontrolli ettevõtte üle. Selline lahendus toob kaasa ülevõtmispakkumise väikeaktsionäridele, » ütles Igasta.

Igasta pidas vähetõenäoliseks stsenaariumit, mille kohaselt mõni olemasolev aktsionär soovib kaasaktsionäri osakuid omandada, sest selleks tehinguks poleks käivitatud protsessi, mis tõi kaasa ettevõtte aktsiate hinna järsu tõusu varasemalt üheksakümnelt sendilt praeguseks rohkem kui 1,2 eurose tasemeni. «See, kui palju väikeaktsionärid ülevõtmisest võidavad, sõltub tehingu hinna fikseerimise tasemest, mida pole võimalik ette ennustada, » ütles Igasta.

Vare sõnul on praegu raske hinnata, Tallinki müük läheb. «Tallinki hotellid ja taksod tiksuvad tehingu olemusest sõltumatult ikka omasoodu edasi, sest nii või teisiti loovad nad omaette väärtust, » ütles Vare.

Igasta lisas, et samuti pole veel selge, kas tehing üldse toimub, sest nad on juba varem ühe sellise katse teinud. «Kõikidele küsimustele vastuste ootamine võtab minu hinnangul aega kolm kuud kuni pool aastat, » märkis Igasta.

Ka Tallinkis juhtival kohal töötanud ja ettevõtte nüüdne väikeaktsionär Aivar Sõerd nentis, et selle kohta, mis tehing täpselt ettevalmistamisel on, infot napib. Seega on raske öelda, keda üles, sisse või välja ostetakse, lisas ta.

Sõerdi sõnul ei usu ta, et tehing Eesti majandusele või logistikasektorile olulist mõju avaldaks. «Riigieelarve võib saada suure kamaka tulumaksu. Küll aga oleks ülevõtmispakkumisel suurem mõju kohalikule väärtpaberiturule, meie börs jääks ikka tükk maad hõredamaks kui praegu, » nentis Sõerd.

Vare sõnul peab arvestama sellega, et Tallink on Eestis ikkagi täiesti unikaalne erafirma. Selle ettevõtte äris võivad omaniku vahetusega mingisugused muutused ette tulla, kuid nende muutuste ulatust ja olemust pole võimalik prognoosida, lisas ta.

Sõerd lisas, et Tallinkil on tugev turuosa, professionaalne meeskond ja moodne laevastik ning kindlasti soovivad ka võimalikud uued investorid neid tugevusi ja eeliseid maksimaalselt ära kasutada.

Vare hinnangul Tallinn-Helsingi tunneli rajamise arutelud seda tehingut mitte kuidagi ei mõjuta. «Peter Vesterbacka poolt propageeritav kiire tunneli projekt ei leia Euroopa Liidus kindlasti toetust, sest kaasnev hiinlaste jõuline osalus pole asi, mida väga soovitakse, » ütles Vare. «Euroopa Liidu poolt toetatav tunnel saab aga võimalikuks alles pärast seda, kui valmib Rail Baltica raudteeprojekt, milleni läheb veel väga palju aega.»

Väikeaktsionärid ootavad häid uudiseid

Väikeaktsionäridele võib tehingu toimumine tuua kaasa korraliku ülevõtupakkumise Sõerd ütles, et kõige parem indikaator sellest, et liigutakse tehingu suunas, on aktsia hinna ja käivete muutumine. «Ise panustaks sellele, ülevõtmispakkumine tuleb, aga enne kui tehing pole toimunud pole ka midagi kindlat. Ülevõtmispakkumise hind võiks olla aktsia raamatupidamisliku väärtuse piirkonnas. See jääks veidi allapoole kümne aasta taguseid tippe, kui aktsia hind käis lühikest aega ka kõrgematel tasemetel, » rääkis Sõerd.

Sõerd lisas, et tema aktsiaportfellis pole Tallinki aktsiate osas viimastel aastatel muutusi olnud.

Tallinki väikeaktsionär ja vandeadvokaat Toomas Taube ütles, et Tallinki väikeaktsionärid kindlasti ootavad positiivseid uudiseid seoses võimaliku ülevõtmispakkumisega. « Kuna börsil mängivad ootused ja lootused tihti olulist rolli, on ka mõistetav eilne (kolmapäevane-toim.) aktsiahinna tõus Äripäeva artikli järgselt,» ütles Taube. «Samas pole tegemist ametliku börsiteatega ning uudis on pigem spekulatiivne.»

Taube sõnul ta  kolmapäevase uudise põhjal aktsiate ostu- ega müügiotsuseid teinud, pigem jälgib arenguid. «Kardan ka, et uudise järgselt massidega kaasa tormates võib hiljaks jääda ja see ei tarvitse tulu tuua, » nentis Taube.

Taube hinnangul tekitaks Tallinki lahkumine börsilt kindlasti olulise tühja koha Tallinna börsile. «Hetkel on raske ennustada, kui palju Tallinki väikeaktsionäride rahast jääks sellisel juhul Tallinna börsile ja millistesse aktsiatesse see liiguks, » märkis Taube. 

Täna teatas Tallink, et kasutab Superfast VII ja Superfast VIII müügist saadud vahendeid laenude ennetähtaegseks tagasimakseks Detsembris ennetähtaegselt tagasimakstavate laenude kogusumma on 59,6 miljonit eurot. See tähendab ettevõtte bilansi korrastamist, mida võidakse tehakse enne müüki.

Kuigi Tallink saatis juba juulis välja börsiteate võimaliku uue investori otsimise kohta, muutus see plaan konkreetsemaks sel nädalal. Nimelt kirjutas meediakompanii Acuris (endine Mergermarket Group) , et jaanuari lõpus selgub, milline pakkuja läheb järgmisesse ettevõtte igakülgse hindamise (due diligence) faasi. Nii ütles üks allikas ühinemistele ja ülevõtmistele spetsialiseerunud meediaväljaandele. Indikatiivne pakkumine peaks tehtama eeldatavasti 25. või 26. jaanuaril.

Väljaande allikate sõnul pakub Tallink huvi nii finants- kui ka strateegilistele investoritele. Loogilisteks pakkujateks oleksid klassikalised infrastruktuuriettevõtetele spetsialiseerunud investeerimis- ja erakapitalifondid nagu Terra Firma, Arcus Infrastructure Partners ja First State Investments Londonis ning USA suur investeerimispank Morgan Stanley.

Allikate sõnul sarnaneb Tallinki müügiprotsess Saksa-Taani laevaoperaatori Scandlines omaga, mille omanik on Suurbritannia erakapitalifirma 3i. Selle tehingu dokumentatsioon saadetakse eeldatavasti välja jaanuaris ning tehingu viib läbi Rothschildi pank. Eeldatakse, et osa pakkujaid on mõlemal tehingul samad, samas kui Scandlinesi vara peetakse paremaks, sest ettevõte on erakapitalifondi käes olnud juba kümme aastat. Tallink on aga börsiettevõte. Samas on Tallinki eelis laevaäri tõus.

Tallinki suurim aktsionär on 38,03 protsendiga Infortar, mis kuulub Enn Pandile, Ain Hanschmidtile ja Kalev Järvelillele ning hulgale väikeaktsionäridele.

23,7 protsenti Tallinki aktsiatest kuulub Citigroupi süsteemis olevatele erakapitalifondiga seotud ettevõtetele Baltic Cruises Holding (BCH), Baltic Cruises Investment (BCI) ja Citigroup Venture Capital International Growth Partnership (CVCI).

Ülejäänu Tallinkist kuulub väikeaktsionäridele.

Kui eile tõusis Tallinki aktsia müügiplaanide konkreetsemaks muutumise uudise peale Tallinna börsil üle viie protsendi, siis täna oli kauplemine Tallinki aktsiaga küll võrdlemisi aktiivne, kuid hind muutus väga vähe.

Tagasi üles
Back