Täna sõlmisid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe jäätmekäitlusreeglite muutmiseks. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu tase 55 protsendini ja aastaks 2030 60 protsendini
Eesti juhtimisel muutub Euroopa prügimajandus rangemaks
18. detsember 2017, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jäätmepakett on kindlasti üks sellistest eelnõudest, mille mõju ei jää ühelgi Euroopa elanikul märkamata, sest jäätmetega tuleb meil kõigil igapäevaselt kokku puutuda. Arvestades, et kogu Euroopas võetakse ringlusse vaid 36 protsenti olmejäätmetest, tuleb paljudel liikmesriikidel kõvasti pingutada, et uued seatud eesmärgid saavutada,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.
Kui aastaks 2020 tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel olmejäätmeid ringlusesse võtta 50 protsenti tekkivatest jäätmete hulgast, siis edaspidi hakkab sihtarv 5 protsendi võrra viie aasta kaupa tõusma.
Ehk aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu tase 55 protsendini, aastaks 2030 60 protsendini ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta juba 65 protsenti.
Täiesti uudsena kehtestatakse piirang ka prügilasse ladestamisele – aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10 protsenti tekkivatest olmejäätmetest.
«Maa elanikkond kasvab ja koos sellega ka tarbimine, mistõttu on oluline, et kasutaksime loodusressursse mõistlikult ja säästvalt. Tarbitud asjad ei tohi sattuda prügilasse, vaid ümbertöötlemisele, kus jäätmetest toodetakse jällegi uusi tooteid. Jäätmed, millest ei ole enam võimalik uusi tooteid saada, tuleb prügilasse saatmise asemel kasutada ära sooja ja elektri tootmiseks, säästes selliselt maavarasid ja metsa,» selgitas Kiiser.
Euroopa Komisjon algatas jäätmekäitlusdirektiivide muutmise 2015. aasta lõpus, eesmärgiga edendada ringmajandusele üleminekut. Kokku muudetakse kuut direktiivi prügilate, jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete ning patareide, akude ja elektroonikaromude kohta.
Kõige olulisemad muudatused on piirangud olmejäätmete ja kõigi liigiti kogutud jäätmete ladestamisele prügilatesse, üldnõuded laiendatud tootjavastutuse süsteemidele, nõue ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumiseks, olmejäätmete sihtarvu arvutamiseks ühtse valemi kehtestamine ja uued sihtarvud olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtule.
Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud arutavad kokkulepet uuel aastal ning seejärel esitatakse eelnõu Euroopa Parlamendile hääletamiseks. Lõplikult võetakse eelnõu vastu nõukogu kohtumisel.