Läti viinaralli pioneer Alko1000 avab Tallinnas supermarketi

Võrus asuv A1000 market

FOTO: Tomi Saluveer/Lõuna-Eesti Postimees

Läti alkoholirallist tuule tiibadesse saanud Alko1000 ehitab Eestis üles uut odavpoodide ketti. Lisaks kolmele Lõuna-Eesti toidupoele avab ettevõtte kohe kaupluse ka Tallinnas. 

Alko1000 on Läti piiri ääres odavat alkoholi müünud pea kaks aastat. Eestisse tulid nad A1000 nime all tänavu suve lõpus, mil avasid Tartus toidukaupluse. Paar kuud hiljem kerkis pood ka Valka ja Võrru. Ettevõtte järgmine vallutus on Tallinn, kus avatakse uue aasta veebruari alguses supermarket. Pood tuleb linna sisse, aga täpsemalt kuhu, jätab kaupluste juht ja üks omanik Einar Visnapuu veel saladuseks.

Plaanid on aga veelgi suuremad. 2018. aasta lõpuks loodab A1000 jõuda 15 kaupluseni üle Eesti. Kuhu ja mis, jätab Visnapuu taaskord enda teada. «Eks me riburadapidi läheme. Ei taha veel kõike välja hõigata. Muidu pole inimestel enam üllatust,» ütles Visnapuu. «Aga keti mõõtmeid võtab asi juba küll.»

Peamiselt utsitab neid tagant see, et inimesed ootavad A1000 odavpoode. Vähemalt nii paistab Visnapuule. «Kui ma võtan enda meili lahti või vaatan sotsiaalmeediasse, siis kirjade hulk on meeletu. Inimesed kirjutavad, et tulge meie linna. Osad kirjutavad, et me käitume ebavõrdselt, kui me nende linna ei tule. Kui inimesed tahavad, siis tuleb teha,» arvas mees.

Ometi polnud pool aastat tagasi veel A1000 poodidest veel kippu ega kõppu. Polnud töötajaid ega tooteid. Praegu on firma palgal Eestis 46 inimest ja see kasvab pidevalt. Kuidas nii kiire kasvuga toime tullakse? «Ei ole hullu midagi. Põnev on hoopis. Iga järgmine päev on midagi uut,» kirjeldas Visnapuu. Logistika korraldamise ja kauplustevõrgu planeerimisega tegelevad neli inimesti. Tõsi, lisakompetentsi toomiseks osteti üks inimene konkureerivalt poeketilt üle. 

Üldiselt soovib ettevõte aga õhukest ja odavat organisatsiooni pidada. Võtta otsuseid vastu ilma suurema bürokraatiata. «Meil ei ole mingeid ostu- ja müügispetsialiste või kurat teab, mis analüütikuid. Probleemidele leitakse lahendus 10 minutiga,» ütles mees. Kuigi kulud hoitakse all, maksavad nad töötajatele hästi – kassapidajad saavad kuus 930 eurot brutos.

Ehitavad Võrru pagaritöökoja

A1000 eelis teiste poekettide ees võikski olla odav hind, leidis Visnapuu. Teisalt on ju Eestis teisigi odavpoode, ja näiteks Säästumarket pani üldse pillid kotti. A1000 soovib odavuseni jõuda sellega, et nad ostavad kauba otse tootjatelt (reeglina välismaalt) ja jätavad nö vahemehed välja. Tänu Lätis alkopoodide pidamisele on neil tekkinud rikkalik võrgustik ja tootjad, keda nad usaldavad. Lisaks avavad nad järgmise aasta alguses Võrus oma pagaritöökoja, mis nende kauplusi saiatoodetega otse varustab.

Kui alguses teritati A1000 aadressil hambaid sellega, et nad müüvad oma hulgikauplustes ainult konserve, makarone ja kodukeemiat, siis nüüdseks on sortimendis ka jahetooted: piim, vorst, juust ja muu. Viimased tulevad küll piiri tagant, aga neil on A1000 kaubamärk juba peal, selgitas Visnapuu. Eesti tootjad ei suutvat tema sõnul veel nii madalat hinda pakkuda. Küll aga näeb ta siin paranemise märke, kuna Eesti tootjad tulevad järjest enam odavate hindadega kaasa.

Eesti jaeketid räägivad tavaliselt, et turul valitseb ülitihe konkurents, mis sunnib hindu alla ja vähendab marginaale. Visnapuu sõnul ei ole konkurentsiga hullu midagi. Ta ootab pikisilmi Saksa odavpoeketi Lidli Eestisse tulekut, kuna see võimestab ka A1000 kauplusi. «Praegu võitleme üksinda odavate hindade eest, aga kui tuleb suur ja tugev asutus, läheb ka meil kergemaks. Siis saavad inimesed aru, et pole mõtet raha tuulde loopida,» selgitas Visnapuu.

Plaan murda Soome turule

Peakontoriga Võrus asuv ettevõte seab vaikselt plaane ka ülejärgmiseks aastaks. Ühe ideena on laual Läti, teise mõttena on peast läbi käinud Soome turule sisenemine. Sinna ehitaks nad samamoodi odavkaupluse. «See on väga esialgne mõte veel, midagi kindlat ei ole. Aga proovida ju ikka võib, ega muidu teada ei saa.»

Läti piiriäärsetel viinakauplustel minevat Visnapuu sõnul samuti hästi. Kliente jagub ja enne jõule eriti. «Üks trall ja tagaajamine,» kirjeldas ta. Siiski orienteerib A1000 end üha enam Eesti turule ja valmistub selleks, et alkoholi aktsiisid Läti ja Eesti vahel võrdsustuvad. «Ma ise pakun, et paariks aastaks seda Läti alkorallit veel jätkub, siis on ühel pool,» lausus Visnapuu.

Majandustulemustest ei soovinud Visnapuu veel rääkida. Aasta teises pooles olevat iga kuu olnud parem kui eelmine, aga kokkuvõttes jäädakse veel kahjumisse. Kasumisse loodab A1000 jõuda järgmisel aastal. Käibenumbreid ei soovinud ta samuti avaldada. Teada on aga see, et Alko1000 nelja Läti alkoholipoe käive oli 2016. aastal 17,2 miljonit eurot ja puhaskasum 122 000 eurot. Tõenäoliselt on mahud selle aastaga veel oluliselt kasvanud.

Kes nii jõulist laienemist rahastab ja kust tuleb kaupluste püstitamiseks raha? «Meil on väga head investorid,» naeris Visnapuu, aga hoidus nimede avaldamisest. A1000 Eesti kauplused kuuluvad ettevõttele A1M OÜ, mille omanikeks on Einar Visnapuu, Marko Palm ja Tarmo Lauring. Vimane on juhtinud näiteks ka Võru Tarbijate Ühistut.

KONKURENTIDE KOMMENTAARID

Toidupoodide keti OG Elektra omanik Oleg Gross: konserviriiulid ei ole veel poekett

Mina ei pea A1000 absoluutselt mingiks konkurendiks. See, kuidas nad räägivad avalikkuses teiste kauplusekettide suurtest kasumivõtmistest, on väga inetu. Ma ei taha küll kellelegi halba soovida, aga ma ei näe neil mingit eduvõimalust. Täiesti edutu projekt. Tehku need 15 kauplust valmis, siis räägime edasi. Palju nende turuosa üldse on? See, et nad on praegu pannud konservid riiulisse ei ole veel mingi poekett. Pigem tasub karda Lidli tulekut, mitte neid.

See, kuidas Alko1000 asju ajab ja milliste plaanidega nad tulevad, see kuulub 90ndatesse. Nad on harjunud Lätis alkoholipoodide pidamisega, kus neil on meeletu eelis ja konkurente pole. Eestis pole asi nii lihtne. Kui kõik maksud korralikult ära maksta, siis mingit ime pole võimalik teha. Soovin neile jõudu, aga kahjuks ei tule sealt mitte midagi.

Selveri kaupluste juhataja Kristi Lomp: meie poode pole nad mõjutanud

Konkurentsi lisandumine iseenesest on positiivne nähtus. See paneb turuosalised enam pingutama, kiiremini arendama ning loomulikult võidab sellest ka klient.

Alko1000 tegemisi ei oska kommenteerida. Ise ei ole kohal käinud, kuid kuuldu põhjal võib oletada, et tegemist on väikeste pingutuste- ja kuludega ehitatud poodidega.

Sihtgrupp Selveriga võrreldes on selgelt erinev ning seda näitab ka asjaolu, et nende avatud kauplused ei ole Selveri poode mõjutanud.

Samas ei soovi anda hinnanguid enne kui ettevõtjal on olnud võimalus oma ambitsioonikate sõnade taga tegusid ja numbreid näidata.

Rimi juht Vaido Padumäe: Tallinnas on veel eriti tihe konkurents

Pole vist vaja öeldagi, et konkurents Eesti jaekaubandusmaastikul on täna juba väga tihe, seda eriti Tallinnas ja Harjumaal. Loodetavasti on iga uus turulepürgija sellega arvestanud ning valmis väga suureks väljakutseks.

Õnnestumiseks peaks uuel tulijal olema mingit sorti eriline lisaväärtus kliendile, et teiste hulgast välja paista.

Omast kogemusest saame öelda, et klient ootab oma kodupoelt järjest enam fookust väga heale värske kauba sortimendile ning suurepärast puu- ja köögivilja valikut. Üha enam hinnatakse head teeninduskogemust ning mugavat poe keskkonda.

Tagasi üles