Investeerimispankur peab bitcoin'i kõigi mullide emaks

Bitcoin.

FOTO: ROMUALD MEIGNEUX/SIPA/ROMUALD MEIGNEUX/SIPA

Investeerimispankur Henrik Igasta ütles bitcoin’i väärtuse peadpööritavat tõusu vaadates, et taolist spekulatsiooni polegi ta silmad varem näinud. «Ma arvan, et bitcoin’i mull on kõikide mullide ema.» 

Igasta viitas peamiselt meedias levinud graafikutele, mis näitavad, kuidas on bitcoin’i väärtus püstloodis üles läinud: kui 2016. aasta detsembris maksis üks bitcoin 775 dollarit, siis täna oli selle hind 17 185 dollarit ehk tõus on olnud 22-kordne. Kui võrrelda bitcoin’i algusaastatega, on kasv veelgi drastilisem.

«Kui me võtame bitcoin’i graafiku kuju ja lükkame ta analüüsi alla, siis see ei allu ühelegi finantsvara väärtuse liikumise reeglile,» rääkis investeerimispanga Superja juhatuse liige Igasta, lisades, et nii metsik kasv ei ole lihtsalt jätkusuutlik.

«Ma ei jaga seda block chain’i (blokiahela tehnoloogia, millel krüptorahad põhinevad-toim). Aga kui vaadata hinnaliikumisi, on tegu kõige lihtlabasema mulliga. Bitcoin’i-juttu tuleb söögi alla ja söögi peale. Telekanalid näitavad bitcoin’i kurssi. See on läinud täiega peavoolu,» kirjeldas Igasta.  

Siiski hoidus ta prognooside tegemisest, et kas ja kunas võiks bitcoin’i-mull lõhkeda. Veelgi enam, seda ei olegi võimalik teha. Küll aga on tema sõnul tõenäoline, et millalgi otsustavad bitcoin’i suurimad omanikud krüptoraha müüa, – ükskõik mis põhjusel – mis omakorda vallandab paanikamüügi väikeste investorite hulgas.

«Siis juhtub see, nagu Hardo Pajula on öelnud – kõva peo järel on kõva pohmakas,» rääkis Igasta. «Aga kunas ja mis ulatuses see korrektsioon tuleb, mina seda öelda ei oska. Samuti pole teada, mis faasis me praegu oleme. Aga ma olen väga veendunud, et peagi see lõpeb.»

Samas saab investeerimispankur enda sõnul aru, miks inimesed oma raha krüptovaluutasse panevad – kui keskpangad saavad raha juurde trükkida ja inflatsiooni ergutada, kaotab raha lihtsalt väärtust. Seetõttu peavad paljud turvaliseks oma raha kasvõi kullas hoida. Ta võrdleski bitcoin’i digitaalse kullaga. Vahe on aga selles, et kui kuld on üks konkreetne keemiline ühend, siis krüptorahasid on 1300 tükki.

«Pikas perspektiivis võib aga krüptorahadel tulevikku olla. Inimeste arusaam konventsionaalsest rahapoliitikast võib muutuda. Aga praegu ma bitcoin’i küll ise torkima ei läheks,» võttis Igasta kokku.

Bitcoin’i ehk levinuima krüptoraha väärtus on võrdne kullastandardiga. See tähendab, et mida suurem on nõudlus bitcoin’i järele, seda suurem on tema enda hind. Lisaks on bitcoin’i limiteeritud koguses, täpselt nagu kulda ja mõlemat saab juurde kaevandada. Bitcoin’ide kaevandamine toimub küll arvutite abil. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles