Amet: tarbijad saavad Tallinna Veelt nõuda kümneid miljoneid

Foto: Anne-Christine Poujoula / AFP / Scanpix

Konkurentsiameti hinnangul on tarbijatel võimalik teisipäevase kohtuotsuse järgselt nõuda Tallinna Vesi AS-ilt kokku mitukümmend miljonit eurot hüvitist, aastate jooksul liialt kõrge veetariifi maksmise eest.

«Nõudeõigus on tarbijatel alati olemas, aga neid ei reguleeri tänane ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Selleks peavad tarbijad ikkagi pöörduma ettevõtte vastu tsiviilkorras,» ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots BNSile.

Ükski teine amet või asutus Otsa sõnul tarbijate eest antud küsimuses seista ei saa ja nad peavad hüvitise saamiseks kohtusse pöörduma. «See tähendab seda, et kui tarbijad leiavad, et neile on liiga tehtud, kui nad on liialt kõrget hinda maksnud, siis nad peavad pöörduma tsiviilkohtusse.»

Otsa hinnangul oleks tarbijatel, kes hüvitist saada tahavad, mõistlik kokku koonduda ja ühiselt kohtusse pöörduda. «Kui võtta üksik tarbija, siis tema nõude suurus ei ole ilmselt väga suur. Korteri tarbija maksab ilmselt kuus mõne euro juurde. Kui me võtame kõik tarbijad kokku, siis ilmselt tegemist on kümnete miljonite eurodega.»

Kui palju võiks võimalikud nõuded kokku olla, ei ole otseselt selge, sest see sõltub paljudest asjadest, rääkis Ots. «Sõltub kus kohast see alguspunkt võtta. Tallinna Vesi tänane tariifirežiim on aastast 2001. Minna ajaloos 20 aastat tagasi on väga keeruline. Kui võtta alguspunktiks 2011, millal hakkas kehtima uus tariifirežiim, ehk sellest ajast kui konkurentsiameti pidi hakkama hindu kooskõlastama, tuleks teha väga täpsed arvutused.»

«Teatavasti sisendihinnad on mingil määral muutunud. Teine fakt on see, et kaalutud keskmine kapitali hind ehk intressi määrad on langenud, siis sellest tulenevalt peaks põhjendatud veeteenuse hind langema,» rääkis Ots. «Selle kahju suurusjärgu saab enam vähem võtta, mida Tallinna Vesi on hagenud rahvusvahelisest arbitraažikohtust. See oli suuruses 70 või 90 miljonit eurot. Siis saab enam-vähem selle suuruse teada.»

«Selleks, et täpset numbrit teada saada, peavad tarbijad kohtusse pöörduma ja siis tuleb täpsed numbrid välja arvutada. Mina saan öelda siin ainult suurusjärke,» lisas Ots.

Lisaks võimalikule kahjunõudele tarbijate poolt ootab konkurentsiamet teisipäevase otsuse valguses viie nädala jooksul Tallinna Vesi ASilt uut hinnataotlust veetariifi kehtestamiseks, rääkis Ots. «Kohus on väga selgelt öelnud, et tänane hind ei ole kulupõhine.»

Tallinna Vesi alustab ettevalmistusi tariifide langetamiseks

Tallinna Vesi lubas börsiteates, et nad alustavad konkurentsiameti ettekirjutuse täitmiseks ettevalmistusi tariifide langetamiseks.

Tallinna Vee finantsdirektor Riina Käi ütles Postimehele, et nad ei oodanud kohtult sellist otsust. «Me analüüsime seda, kohtume konkurentsiametiga ja siis teeme järgmised sammud,» lisas ta. Tõenäoliselt alustavad nad ettevalmistusi veetariifide langetamiseks. Kui palju vee hind kliendi jaoks võiks langeda, on Käi sõnul läbirääkimiste küsimus ja praegu ei ole seda võimalik kommenteerida.

Lisaks ei soovinud Käi vastata konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa hinnangule, et tõenäoliselt on tarbijatel võimalik nõuda Tallinna Veelt kokku mitukümmend miljonit eurot hüvitist aastate jooksul liialt kõrge veetariifi maksmise eest. «Seda on ilmselgelt liiga vara kommenteerida. See nõuab täiendavat analüüsi,» jäi Käi napisõnaliseks.

Riigikohtu halduskolleegium jättis teisipäeval olulises osas rahuldamata AS Tallinna Vesi kaebuse konkurentsiameti vastu ning otsustas, et konkurentsiamet ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna vahel erastamisel sõlmitud kokkulepet veeteenuse hindade kohta.

Riigikohus leidis, et konkurentsiamet ei pea linna ja vee-ettevõtja vahel veeteenuse hindade osas kokkulepitut järgima. Samuti ei võimalda muudetud seadus enam hinna kindlaksmääramisel lähtuda linna kasutatud metoodikast. Seetõttu ei saanud konkurentsiamet AS Tallinna Vesi hinnataotlust kooskõlastada ja õigustatud oli vee-ettevõtjale ettekirjutuse tegemine hinna seadusega kooskõlla viimiseks, ehk langetamiseks.

Lisaks vaidlustele Eesti kohtutes, mis teisipäeval lõpule jõudsid, esitas Tallinna Vesi 2014. aasta mais riigi vastu nõude eraldi rahvusvahelisse arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.

Eelmise aasta juuli lõpus hindas Tallinna Vesi enda nõude esialgselt 90 miljonilt eurolt alla 73 miljonile eurole ning novembrikuus jõudis summa 67,5 miljonile eurole. Nõude suurust arvutab veefirma tarbijahinnaindeksi väärtuse järgi.