Vallaametnikud panid skeemitava ehitusfirma paika (7)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riito Ehitus jäi mitmes vallas töödega jänni.
Riito Ehitus jäi mitmes vallas töödega jänni. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis on ehitusfirmasid, kes riigihangetel madalate pakkumistega võidetud töödega hätta jäävad, vahetavad juriidilisi nimesid ja osalevad jälle uutel hangetel. Saue valla ametnikel õnnestus luua pretsedent ning üks selline firma kõrvaldada.

Harjumaa Saue valla haldusosakonna juhataja Silver Libe on viimasel poolaastal üsna mitu närvirakku kaotanud, sest juba juulis valmima pidanud Laagri lasteaia uue tiiva ehitus kippus venima, kirjutab Saue valla leht Koduvald.

Pea igal nädalal tuli mõni tõrge või viivitus, kurjaks läks asi siis, kui selgus, et ehitaja oli omal initsiatiivil jätnud ventilatsioonitorudesse panemata klapi, mis reguleerib rühmaruumide õhuvahetust. Torud olid juba lae taha peitugi pandud, kui Libe kamandas mehed torude sisemust ette näitama.

«Paigaldamata jäetud süsteemi hind oleks ligi 60 000 kanti jäänud, eks nad ei tahtnud seda kulu teha,» nendib Libe. Jätkusid vaidlused, kus ehitaja alustas argumentidega, et see mittepaigaldamise fakt oli tellijal teada ja lõpetas sellega, et neid klappe polnud üldse projektiski. Vahetati juriidikast pungil kirju, tehti tööd uuesti, aga aeg venis ja lapsed sügise alguseks loodetud uutesse ruumidesse ei saanudki.

Probleemsed ettevõtjad

Sama ehitajate duoga – Riito Ehituse ASiga ja Sand Ehitus OÜga – oli probleeme sel varasügisel teistelgi. Näiteks naabervallas Harkus ei saanud samad firmad Harkujärve koolimaja renoveerimist tähtajaks ja septembri alguseks valmis.

Taustainfo on oluline selles kontekstis, et kui nüüd sügisel tehti Laagri tervisekeskuse ehituse riigihange, siis – üllatus-üllatus – tegi odavaima pakkumise küll uue nimega, aga sama registrikoodi ja samade inimestega ettevõte.

Libe sõnul oli selge nii omaenda kogemuse kui ka ehitusturul liikuva info põhjal, et tegemist on firmaga, mis teeb pakkumistel dumping’u-hindu ja hiljem katsub tellijat kas lisaraha nõudega või tööde tegemata jätmisega reljeefselt väljendatuna lohku tõmmata.

Kui erasektoris on vaja leida maja ehitaja või autotarnija, siis valitakse reeglina partnerid, kellel on kogemus või positiivne kuvad. Riigisektoris on määravaks odavaim hind, maksumaksja raha kasutamisel seda oodatakse.

Kasulik seadusemuudatus

Nüüd annab septembrist kehtima hakanud seadus laiema võimaluse eemaldada riigihange konkursilt ebaausate võtetega firmad. «Isegi kui ettevõte on teinud odavaima pakkumise, saab ta nüüd eelnevate lepingurikkumiste alusel eemaldada,» selgitab Saue valla jurist Kairi Pajumaa. Seadus lubab tagasi lükata pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud varasemaid hankelepinguid.

«Siia alla liigitub olukord, kus rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi. /.../ Määrav on see, et firmale peab olema rakendatud reaalseid karistusi, näiteks määratud leppetrahv ja see ka ära makstud või on jõustunud kohtuotsused,» nimetab Pajumaa.

Ametnikest detektiivid

Kui Laagri tervisekeskuse riigihankel tegid odavaima pakkumise juba tuttavad firmad, hakati otsima võimalusi, millega saaks nood kõrvaldada. See aga ei olnudki kõige lihtsam ülesanne, sest mingit ühtset andmebaasi, kus saaks ehitusettevõtte nime sisse tippides ülevaate tema tegemistest ja teiste kogemusest, lihtsalt pole. Libe leiab, et selline «paturegister» võiks olla tõsine arendamist vajav suund riigihangete registri juures ja aitaks tellijatel kergema vaevaga otsuseid teha.

Pajumaa ja Libe võtsid lihtsalt telefonitoru otsa erinevaid omavalitsusi üle Eesti ja ka teisi, kel kokkupuude just nende tegijatega, nõu küsiti vandeadvokaadiltki.

Libe tõdeb, et nende kontaktide najal sai selgeks, et Eesti ehitusturul on oodatud sellist pretsedenti aastaid ja nüüd, kus seadus seda ka paindlikumalt võimaldab, utsitati Saue vallamaja rahvast seda ristiretke lõpuni käima.

Levinud probleem

«Suusõnalisi signaale, et odavaima hinna pakkunud tegijatega on probleeme, saime palju ja seda teadsime omaenda näite pealt isegi, aga enamik neist kogemustest ei olnud seaduse mõttes arvestatavad. Oli pooleliolevad kohtujuhtumeid ja fikseeritud rikkumisi, aga reaalsete tõenditena saime kasutada vaid üht määratud ja tasutud leppetrahvi ning lepingust taganemist, mida ei vaidlustatud,» ütleb Pajumaa.

Samas ei reguleeri Pajumaa sõnul seadus üheselt, mitu põhjendatud alust peaks välja tooma, et saaks pakkuja kvalifitseerimata jätta. «Mõnes mõttes oleks olnud isegi hea, kui see meie juhtum oleks vaidlustatud. Siis oleks lõpuks Riigikohtust tulnud otsus ja sellega ka loodud pretsedent, kuidas edaspidi käituda,» nendib Pajumaa.

Nii Libe kui Pajumaa ütlevad, et nad olid siiski reaalselt valmis, et odavaima pakkuja tegija äraütleva otsuse vaidlustab. Kui ooteaeg möödas ja vaidlustust ei tulnud, hingas Libe küll kergendusega. Vastasel korral oleks tõenäoliselt kogu protsess venima ja uus tervisekeskus 2018. aasta septembriks valmimata jäänud.

«Saime selle protsessi käigus ise kõvasti targemaks ja julgustaks ka teisi omavalitsusi hangete korraldamisel seda tegema, kui tekib pakkuja suhtes kahtlusi. Omavalitsused võiks omavahel riigihangete osas rohkem kogemusi jagada ning läbi selle parandada üleüldist pakkumuste kvaliteeti,» arvab Libe.

Samas toonitab mees, et seda muljet, et riigihangetel odavaima pakkumise tegijad kõik kohe vaikimisi ebaausaid võtteid kasutavad, ei tohiks levitada. Nii on näiteks ta väga rahul Ääsmäe koolimaja juurdeehituse hanke võitjafirma Ehitus 5ECO OÜga. 

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles