Riigikohus: konkurentsiamet ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna kokkulepet (1)

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veekraan.
Veekraan. Foto: Peeter Langovits

Riigikohtu halduskolleegium rahuldas tänase otsusega osaliselt AS Tallinna Vesi kaebuse konkurentsiameti vastu, leides siiski, et konkurentsiamet ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna vahel erastamisel sõlmitud kokkulepet veeteenuse hindade kohta.

Vaidlus oli kahe konkurentsiameti otsuse üle, millest esimesega keeldus konkurentsiamet kooskõlastamast AS Tallinna Vesi esitatud veeteenuse hinna ettepanekut (hinnataotlust) ja teisega tegi vee-ettevõtjale ettekirjutuse viia veeteenuse hind seadusega kooskõlla.

Vaidlus keskendus küsimusele, kas olukorras, kus 2010. aastal muudeti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadust, peab konkurentsiamet hinna üle otsustamisel järgima Tallinna Vee ja Tallinna linna vahel 2001. aastal erastamisel sõlmitud kokkulepet.

Seadusemuudatusega muutus ka järelevalve veeteenuse hindade üle ja kui varem määras hinnad kohalik omavalitsus, siis nüüd peab Tallinna Vesi hindadele kooskõlastust küsima konkurentsiametilt.

Riigikohus leidis, et konkurentsiamet ei pea linna ja vee-ettevõtja vahel veeteenuse hindades kokkulepitut järgima. Samuti ei võimalda muudetud seadus enam hinna kindlaks määramisel lähtuda linna kasutatud metoodikast. Seetõttu ei saanud konkurentsiamet AS Tallinna Vesi hinnataotlust kooskõlastada ja õigustatud oli vee-ettevõtjale ettekirjutuse tegemine hinna seadusega kooskõlla viimiseks.

Kolleegium kontrollis ka seadusemuudatuse kooskõla põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega, kuid kummaski osas vastuolu ei tuvastanud.

Kaebus rahuldati ettekirjutuse ühes punktis. Nimelt oli ettekirjutuses märgitud, et see loetakse täidetuks alles siis, kui konkurentsiamet kooskõlastab uue hinnataotluse.

Riigikohus selgitas, et kuna seadus võimaldab Konkurentsiametile hinnataotluse kooskõlastamisel kaalutlusruumi, ei ole kaebajal võimalik kooskõlastamist tagada, isegi kui ta ettekirjutuses väljatoodud konkreetsed rikkumised kõrvaldab.

Tariifivaidlus on kestnud juba aastaid ning Tallinna Vesi on sisuliselt kaotanud ka kahes varasemas kohtuastmes.  Tänavu veebruaris esitas Tallinna Vesi riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtu 26. jaanuari otsuse peale, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata ettevõtte kaebuse AS Tallinna Vesi ja konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses. 

AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muu hulgas pandi viieks aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal sõlmisid Tallinna linnavalitsus ja Tallinna Vesi teenuselepingu muudatuse, millega fikseeriti vee tariif 13 aastaks, andes Tallinna Veele õiguse tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.

Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 oligi Tallinna Vee ja Eesti riigi vahel pooleli kohtuvaidlus.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles