Lõuna-Eesti metsade vahele miljardieurost tselluloositehast plaanivad ettevõtjad ei nõustu kaitsepolitsei hiljutise hoiatusega, mille kohaselt on mittesõbralike riikide toorainest sõltuv tööstus oht Eesti majandusjulgeolekule – päris kindlasti ei olevat seda nende tehas.
Kaitsepolitsei esindaja ei nimetanud eelmisel nädalal Tallinna majandusjulgeoleku konverentsil küll ühegi konkreetse ettevõtte nime, kuid rääkides tooraine mahuka tööstuse valdkonnast, pidi ta oluliseks sisse tuua julgeolekumõõtme.
«Riik ei tohiks ennast leida olukorras, kus toorainemahukas tööstus on üles ehitatud ja makromajanduslikult on sellel suur mõju, ent kohalik tooraine on otsas ja ainsaks sobivaks pakkujaks on võõrriik, mis tahab meie iseseisvust ja sõltumatust majanduslike vahenditega kahjustada,» rääkis kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo.
Seega võib vaid aimata, et jutt käib ettevõtte Est-For Invest OÜ kavatsusest ehitada Tartu lähistele ligi miljardi euroga piirkonna suurim tselluloositehas, mis hakkaks aastas töötlema umbes 3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas ning annaks umbes 200 uut töökohta.
Ettevõtte juhatuse liige Aadu Polli selgitas kapo seisukohta kommenteerides Postimehele, et tehase rajamine ei mõjuta raiemahtusid Eestis, Lätis ega Leedus ning tehas plaanib oma toorme hankida olemasoleva puiduturu raames, mis täna ekspordib tehasele sobiva toorme Soome ja Rootsi.
«Eksport ületab kahekordselt kavandatavale tehasele vajaminevat toormekogust, mistõttu tulevikus pole ka Eesti, Läti ja Leedu raiemahtude kõikumise korral toorme nappus tõenäoline. Tehas on arvestanud pikaajaliselt toormehankega Liivimaalt nii autodega, kui ka rongiga – Venemaa ei ole Liivimaa osa,» sõnas Polli.
Ta kinnitas, et tehase toormehankes Venemaalt pärit toormega ei arvestata – küll aga arvestab tehas Eesti, Läti, Leedu ja marginaalsel määral ka Valgevenega.
Täna veetakse autodega sadamatesse ja üle mere Skandinaaviasse ca 7,7 miljonit kuupmeetrit tehasele sobivat tooret.