PUUST JA PUNASEKS: mis muutub pensionitega?

Pensionisüsteemi ootab ees mitu suurt muudatust. Foto: PantherMedia/Scanpix

Täna valitsuse poolt heaks kiidetud viimase kahekümne aasta kõige põhjalikum pensionireform muudab pensionile jäämise võimalused paindlikumaks ja kasvatab töötatud aastate mõju pensioni suuruses.

Järgnevalt toome välja neli olulist muudatust, mis pensionireformiga muutub:

I muudatus: laienevad võimalused valida pensionile mineku aega

Paindlikule  vanaduspensionile saab minna:

1) mis tahes ajal pärast üldist vanaduspensioniiga (staažinõue vähemalt 15 aastat Eestis);

2) kuni viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga.

Kui jäädakse üks aasta enne vanaduspensioniiga  – staažinõue vähemalt 20 aastat;

kui jäädakse kaks aastat enne vanaduspensioniiga – staažinõue vähemalt 25 aastat;

kui jäädakse kolm aastat enne vanaduspensioniiga – staažinõue vähemalt 30 aastat;

kui jäädakse neli aastat enne vanaduspensioniiga   – staažinõue vähemalt 35 aastat;

kui jäädakse viis aastat enne vanaduspensioniiga – staažinõue vähemalt 40 aastat.

Paindliku vanaduspensioni puhul saab inimene ise valida omale sobiva pensionile minemise aja (1–5 aastat varem), saab paindlikku pensioni välja võtta osaliselt (50 protsenti, st pool I samba pensionist) ja saab soovi korral paindliku pensioni saamist lasta ka peatada. Seda kõike saab ta teha nii, et ta kokkuvõttes pensionivaras ei võida ega kaota. Kui inimene läheb varem pensionile, siis saab ta väiksemat pensioni kui inimene, kes läheb pensionile hiljem – seda põhjusel, et pensionivara jaotatakse laiali pikema perioodi peale.

II muudatus: staažiosa muutub pensioni suuruses olulisemaks

Sissetulekute ebavõrdsus on seni olnud pensionäridel umbes neli korda väiksem kui tööealisel rahvastikul ja see hakkaks ilma muudatusteta tulevikus üle kanduma ka pensionidesse. Kui praegu on viiendiku kõige suuremate ja viiendiku kõige väiksemate pensionide erinevus 1,7-kordne, siis tulevikus hakkaksid need erinema koguni neljakordselt. Praegu väikest sissetulekut saavad inimesed saaksid senise süsteemi jätkudes seega väga väikest pensioni, mis tooks omakorda kaasa uued sotsiaalprobleemid.

Staažiosale üleminek aitab tagada solidaarsema esimese samba pensioni, samas kui seos palga suurusega säilib edaspidigi teise ja vabatahtliku kolmanda samba kaudu.

Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast – siis hakkavad kõik töötavad inimesed koguma staažiosa. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata.

III muutus: pensioniiga seotakse oodatava elueaga

Alates 2027. aastast hakkab pensioniiga muutuma samas tempos 65-aastaste isikute viie aasta keskmise eeldatava eluea muutusega. Eeldatava eluea muutust arvutab statistikaamet igal aastal nagu praegugi.

Selle muutuse järgi arvutatakse igal aastal ka pensioniiga (65 aastat pluss oodatava eluea muutus kuudes), mis kinnitatakse vastava määrusega. Näiteks, kui 65-aastaste inimeste oodatav eluiga kasvab kahe kuu võrra, saab pensionieaks 65 aastat ja kaks kuud. Vanaduspensioniiga ei saa suureneda ühes kalendriaastas rohkem kui kolm kuud.

Seega, kõigi 1962. aastal ja hiljem sündinute ehk praegu 55-aastaste ja nooremate inimeste pensioniiga sõltub juba 65-aastaste eeldatavast eluea muutusest. 

Sünniaasta kohta kehtiva vanaduspensioniea asemel tuleb kalendriaasta kohta kehtiv vanaduspensioniiga. Pensioniea saabumisest annab sotsiaalkindlustusamet inimestele teada kaks aastat varem. Kui inimene soovib minna viis aastat varem paindlikule pensionile, siis ta lähtub selle konkreetse kalendriaasta pensionieast ja peab olema maksimaalselt viis aastat noorem kui on pensioniiga.

IV muudatus: aastatel 1970–1982 sündinutele avatakse uuesti võimalus liituda teise sambaga.

See on seotud muudatustega pensionivalemis ja staažiosale üleminekuga, et ka neil inimestel, kes on veel pikki aastaid tööeas, oleks võimalik koguda II samba pensioni, mille kaudu säilib edaspidi tugevam seos palgaga.

1970–1982 sündinud jõuavad eelduslikult koguda II sambasse piisavalt raha, et saada eluaegseid pensioni väljamakseid. See sõltub muidugi nende inimeste palga suurusest ja töötamise perioodi pikkusest sel perioodil.