Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Brüssel plaanib Euroopa Valuutafondi ja rahandusministri ametikohta

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. | FOTO: EMMANUEL DUNAND/AFP/Scanpix

Kolmapäeval Brüsselis peetud Euroopa rahaliidu reformikava tutvustanud pressikonverents muutus kohati üsna tormiliseks ühest küljest sellepärast, et seda ei esitlenud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, vaid asepresident Valdis Dombrovskis koos majandus- ja rahandusvolinik Pierre Moscovici ja eelarvevolinik Günther Oettingeriga. On ju tegemist komisjoni praeguse koosseisu ühe olulisema reformiga ning nii mõnegi ajakirjaniku arvates oleks pidanud selle kava esitlema just Juncker.

Eurotsooni reformide kogupaketi, mis peaks päädima Euroopa majandus- ja rahaliidu täieliku asutamisega 2025. aastaks, loomise ajendiks on Euroopa võlakriis, mis selle kümnendi alguses seadis ohtu eurotsooni püsimajäämise. Meil toonitatakse, et kriisi põhjuseks oli Kreeka ja teiste, peamiselt lõunariikide eelarvete tasakaalustamatus. See on tõsi, aga vaid mündi üks pool.

«Minu arvamus on, et Euroopa võlakriis oli oma olemuselt fiskaalkriis ja seda arvamust jagavad paljud teadlased. Ühest küljest oli selle põhjuseks fiskaalne tasakaalustamatus, aga teisalt ka valitsuste ja pankade saatanlik koostöö,» ütles EK majandus- ja rahanduskomisjoni kõrge ametnik. «Kriisi olemus ei olnud niivõrd võlakoormuses ja muudes taolistes asjades, vaid selles, et kriisi ajal süsteemid ei töötanud,» ütles ta.

Võlakriisi puhkedes hakatigi kiiresti looma süsteeme, mis aitasid eurotsooni kriisist välja tuua. Loodi Euroopa finantsstabiilsusmehhanism EFSM ja hiljem Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), alustati ühtse pangandusühenduse loomist, mille kolmas sammas, hoiuste ühtne tagatissüsteem, on veel loomata.

«Me vajame tugevamat tööriistakasti,» toonitas Dombrovskis kolmapäeval pressikonverentsil. «See juba korra eurotsoonis juhtus ja me ei saa lubada sel juhtuda taas,» ütles ta.

Kaks olulisemat reformikava punkti on Euroopa võlakriisi ajal loodud Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) muutmine analoogselt Rahvusvahelisele valuutafondile (IMF) Euroopa valuutafondiks (EMF) ning Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomine.

Kui ESM loodi 2012. aastal finantsraskustesse sattunud riikide abistamiseks, siis Euroopa Valuutafondile (European Monetary Fund ehk EMF) plaanitakse anda laiemad volitused, kaasa arvatud nn viimase instantsi laenuandja panganduskriiside ajal. Samuti nähakse kiireloomulisteks juhtudeks ette kiiremat otsustamist ja vahetumat osalemist finantsabiprogrammide juhtimises.

Põhimõtteliselt on Eurotsooni liikmesriigid üsna üksmeelsed, et EMF tuleks luua, kuid mitu liikmesriiki on kõhkleval seisukohal selle õigusliku vormi suhtes. Kui praegu kontrollivad ESMi peamiselt liikmesriigid, siis komisjoni ettepaneku kohaselt nihkub otsustamine Brüsseli poole. Riigid kardavad, et plaan võtab sellelt iseseisvuse ja muudab Euroopa Liidu institutsioonide allüksuseks. Konsultatiivse rolli saab tulevases valuutafondis ka Euroopa Parlament.

Selle koha pealt on kõige enam mures Saksamaa, kes on küll EMFi loomise tugev toetaja, aga ka ESMi suurim sissemaksja. Brüssel pakub, et institutsioonide päästmiseks on vaja 85 protsenti fondi häältest praeguse konsensusnõude asemel, et kiirendada otsuste vastuvõtmist kriitilistel hetkedel.

Tõsi, see tähendab, et suurematel riikidel, kelle osalus ületab 15 protsenti, tekib sisuliselt vetoõigus, mida möönis ka grupile ajakirjanikele eraldi peetud infotunnis Dombrovskis. ESMis on kolm seesugust riiki – peale Saksamaa ka Prantsusmaa ja Itaalia.

Teine radikaalne ettepanek, mille Euroopa Komisjon kolmapäeval esitas, oli Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomine.

Valdis Dombrovskise sõnul saaks rahandusministril olema kahene funktsioon, temast saaks ka Euroopa Komisjoni asepresident, nagu on välisministergi. Ühest küljest saaks tema vastutusalaks nii Euroopa Liidu terviku kui ka euroala majandus, aga ta juhiks ka eurogruppi, mis on euroala rahandusministrite ühendus.

Ka siin on liikmesriikide valitsused jagunenud. Isegi Prantsusmaa, kelle idee taolise ametikoha loomine on, eelistab seda kui kaugema perspektiiviga ametiposti, kirjutab Financial Times. Komisjon sooviks aga, et tegutsetaks kiiresti. Ühine arusaam ministri rollist peaks saavutatama järgmise aasta keskpaigaks ja ametipost loodama sama aasta lõpul, kui järgmine komisjon ametisse astub.

Mis edasi saab? Euroala valitsusjuhid arutavad reforme juba järgmisel reedel tippkohtumise ajal. Siiski mingit otsust sellelt kohtumiselt ei oodata.

«Otsust ilmselt ei tule, sest mitmel riigil, eriti ühel suurel, on sisepoliitilised probleemid,» ütles EK majandus- ja rahanduskomisjoni kõrge ametnik.

Meie valitsus arutas Eesti seisukohti eilsel istungil, aga need olid üsna ümmargused, nagu ka rahandusminister Toomas Tõniste kommentaar nii EFMi kui ka majandus-ja rahandusministri ametikoha kohta.

«ELi rahandusministrid on Euroopa majandus-rahaliidu tulevikuga seotud elemente mitmel korral arutanud. Eestile on endiselt kõige tähtsam eelarvereeglite järgimine ja üldine riikidevaheline majanduspoliitika koordineerimine. Reegleid tuleb lihtsustada ja läbipaistvamaks muuta,» ütles minister Tõniste Postimehele. «Mis puudutab uute institutsioonide loomist, siis näiteks Euroopa Stabiilsusmehhanismi tulevik vajab põhjalikumat analüüsi, samuti kõikvõimalike uute ametikohtade loomine – kõigepealt peaksid paika saama nende võimalikud uued ülesanded,» ütles ta.

Tagasi üles