Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Suur reform laiendab pensionile jäämise võimalusi

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Praeguse pensionisüsteemi ühe looja Eiki Nestori hinnangul on pensionile jäämise aja paindlikumaks muutmine väga vajalik. | FOTO: Madis Sinivee/PM/SCANPIX BALTICS

Sel nädalal sotsiaalministeeriumi avalikustatud neli olulist pensionisüsteemi muudatust annavad võimaluse varem pensionile jääda ning samal ajal suurendavad pensioni sõltuvust töötatud aastatest.

Viimase kahekümne aasta kõige põhjalikuma pensionireformi üks plaanitav muudatus toob kaasa pensioniea paindlikumaks muutumise. Maksimaalselt on võimalik pensionile jääda viis aastat varem enne üldise pensioniea saabumist, kuid vähemalt 15 aastat peab siiski enne olema töötanud.

Varakult pensioni jäädes tuleb muidugi arvestada, et igakuine pension on väiksem, sest erinevatesse sammastesse kogutud pension jaotub pikema aja peale.

Praeguse pensionisüsteemi üks loojaid, riigikogu esimees Eiki Nestor ütles, et paindlik pensioniiga on väga inimlikul põhjusel kasutusel juba mitmes riigis. Nestor kirjeldas, et muudatus annab inimesele, kellel on tervis hea, töökoht ja soov teha tööd olemas, võimaluse ise otsustada, millal ta pensionile jääb, ning selle võrra suurendada oma tulevase pensioni suurust.

«Aga annab ka võimaluse neile, kellel tervis kehvem, töökohta pole või töötamise soovi pole, minna pensionile varem. Ka praegu on meil eelpensioni ja edasilükatud pensioni võimalus, aga paindlik pensioniiga suurendab oluliselt neid võimalusi ja valikuid, mida inimene teha saab,» rääkis Nestor.

Teine oluline muudatus puudutab vanaduspensioni valemit. 2021. aastast hakkavad inimesed töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel edaspidi koguma töötatud aastatest sõltuvat staažiosa.

Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juhi Agne Nettan-Sepa sõnul on staažiosale üleminek vajalik, kuna pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle praegune palkade suur erinevus.

Praegu väikest sissetulekut saavad inimesed saaksid senise süsteemi jätkudes seega väga väikest pensioni, mis tooks omakorda kaasa uued sotsiaalprobleemid.

Staažiosale üleminek aitab Nettan-Sepa sõnul tagada solidaarsema esimese samba pensioni, samas kui seos palga suurusega säilib edaspidigi teise ja vabatahtliku kolmanda samba kaudu. «Oluline on ka märkida, et muutus ei tule üleöö» ütles Nettan-Sepp.

«Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast – siis hakkavad kõik töötavad inimesed koguma staažiosa. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata.»

Nestori sõnul tulevikus kogumispensioni osakaal pensionide kogusummas suureneb, mis tähendab, et mureks on nende inimeste pensioni suurus, kelle töötasu on praegu madal. «Siit ka ettepanek esimeses sambas töötasu suurusest sõltuvat osa vähendada ja lähtuda töötatud aastatest,» selgitas Nestor.

Kolmas suur muudatus seob pensioniea oodatava keskmise elueaga. Nettan-Sepa selgitusel hakkab alates 2027. aastast pensioniiga muutuma samas tempos 65-aastaste isikute viie aasta keskmise eeldatava eluea muutusega. Eeldatava eluea muutust arvutab statistikaamet igal aastal nagu praegugi.

Selle muutuse järgi arvutatakse igal aastal ka pensioniiga ehk 65 aastat pluss oodatava eluea muutus kuudes. Näiteks kui 65-aastaste inimeste oodatav eluiga kasvab kahe kuu võrra, saab pensionieaks 65 aastat ja kaks kuud. Vanaduspensioniiga ei saa suureneda ühes kalendriaastas rohkem kui kolm kuud.

«Seega, kõigi 1962. aastal ja hiljem sündinute ehk praegu 55-aastaste ja nooremate inimeste pensioniiga sõltub juba 65-aastaste eeldatavast eluea muutusest, » ütles Nettan-Sepp.

Sünniaasta kohta kehtiva vanaduspensioniea asemel tuleb kalendriaasta kohta kehtiv vanaduspensioniiga. Pensioniea saabumisest annab sotsiaalkindlustusamet inimestele teada kaks aastat varem.

Kui inimene soovib minna viis aastat varem paindlikule pensionile, siis ta lähtub selle konkreetse kalendriaasta pensionieast ja peab olema maksimaalselt viis aastat noorem, kui on pensioniiga.

Neljas pensionisüsteemi kavandatavatest muudatustest näeb ette, et avatakse uuesti võimalus aastatel 1970–1982 sündinutele liituda teise sambaga. Nettan-Sepa selgitusel on see seotud muudatustega pensionivalemis ja staažiosale üleminekuga, et ka neil inimestel, kes on veel pikki aastaid tööeas, oleks võimalik koguda teise samba pensioni, mille kaudu säilib edaspidi tugevam seos palgaga.

«1970–1982 sündinud jõuavad eelduslikult koguda teise sambasse piisavalt raha, et saada eluaegseid pensioni väljamakseid. See sõltub muidugi nende inimeste palga suurusest ja töötamise perioodi pikkusest sel perioodi,» rääkis Nettan-Sepp.

Pensionifonde haldavad pangad peavad teise sambaga liitumise uuesti avamist ühele vanusegrupile õigeks sammuks. Swedbanki pensioni- ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik ütles, et vananeva elanikkonna tingimustes on Eesti üheks suurimaks pikema perspektiivi probleemiks pensionisäästude madal tase. «Iga samm, mis viib pensionisäästude kasvule, on teretulnud,» kinnitas Peik.

Kuna järgmisel aastal lõpeb ajutine kõrgemate sissemaksete periood teise sambasse, siis võiks valitsus Peigi sõnul kaaluda ka võimalust, kus inimesed saaksid soovi korral teise samba sissemakseid vabatahtlikult suurendada. LHV Varahalduse juht Mihkel Oja ütles, et hinnanguliselt on Eestis ligi 40 000 isikut, keda teise sambaga uus liitumine võiks kõnetada.

«Kui tekkis võimalus teise samba makseid suurendada, siis rohkem kui pooled LHV klientidest seda võimalust kasutasid. See näitab selgelt, et inimesed usuvad ja arvestavad teise sambaga,» lausus Oja.

«Seda veendumust toetavad ka mullu veebruaris läbi viidud arvamusuuringu tulemused, mille järgi 63 protsenti teise pensionisambaga liitunuist on huvitatud ja valmis kaaluma kogumispensioni maksete suurendamist, eeldusel, et riik samuti oma panust suurendab.»

KOMMENTAAR

Staažiosa mõjutab enim praegusi mudilasi

Lauri Leppik

senise pensionisüsteemi üks peaideolooge, Tallinna Ülikooli õppejõud

Pensioniea edasise arengu sidumine eluea arengutega on poliitikameede, mida on rakendamas kasvav arv rahvastiku vananemise all kannatavaid riike. Ühelt poolt on arusaadav, et valitsus kasutab kavandatava reformi müügiargumendina väiteid, et pensioniiga küll kasvab, ent kasvab ka paindlikkus pensionile siirdumisel.

Teisalt, ehkki teatav paindlikkus on vajalik, siis kui reaalsuses see paindlikkus hakkab töötama üksnes alla poole, st et valdav osa inimesi laseb omale pensioni määrata ikkagi kõige esimesel võimalusel – põhimõttel, et parem varblane peos –, siis paraku selline paindlikkus jätkusuutlikkuse probleemile leevendust ei paku.

Valik, nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil, on ikkagi selles, kas saada pikka aega pisikest pensioni või lühemat aega suuremat pensioni. Sestap, kui eluiga kasvab – ja see on fakt, vaatamata populaarsetele uskumustele, et enamik ei elagi pensionieani –, siis peavad inimesed ka reaalselt kauem töötama, kuni tervis seda veel võimaldab.

Kindlasti tuleb tähele panna, milliseid vanuserühmi need kavandatavad muudatused puudutavad. Valitsuse kava siduda pensioniea arengud eluea arengutega puudutavad neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem, ehk neid, kes on praegu 55-aastased või nooremad.

Pensionivalemit puudutav muudatus, mille kohaselt riikliku pensioni õiguste tekkeks ei arvestataks enam sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, vaid üksnes töötamise aastaid, jõustuks täies mahus alles 2037. aastal, ja sedagi vaid töötamise aastate suhtes peale 2037. aastat.

Seetõttu praeguseid vanemaid töötajaid mõjutab see muudatus suhteliselt vähe. Suurim on mõju neile, kes asuvad tööturule peale 2037. aastat, ehk teisisõnu neile, kes on praegu mudilased või ei ole veel sündinud.

FAKTIKAST

Mida tähendab paindlik vanaduspension?

Paindlikule vanaduspensionile saab minna:

1) mistahes ajal pärast üldist vanaduspensioniiga (staažinõue vähemalt 15 aastat Eestis)

2) kuni viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga

Kui jäädakse üks aasta enne vanaduspensioniiga – staažinõue vähemalt 20 aastat;

kui jäädakse kaks aastat enne vanaduspensioniiga – staažinõue vähemalt 25 aastat;

kui jäädakse kolm aastat enne vanaduspensioniiga – staažinõue vähemalt 30 aastat;

kui jäädakse neli aastat enne vanaduspensioniiga – staažinõue vähemalt 35 aastat;

kui jäädakse viis aastat enne vanaduspensioniiga – staažinõue vähemalt 40 aastat.

Paindliku vanaduspensioni puhul saab inimene ise valida omale sobiva pensionile mineku aja (1–5 aastat varem), saab paindlikku pensioni välja võtta osaliselt (50 protsenti, st pool esimeseI samba pensionist) ja saab soovi korral paindliku pensioni saamist lasta ka peatada.

Tagasi üles