Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Väiketanklate emotsionaalne kiri: riik kasutab põletatud maa taktikat

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kanister. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eesti väiketanklad saatsid riigikogu majanduskomisjonile emotsionaalse kirja, kus paluvad kütuseturgu karmistav seadus ära jätta, kuna see täidab põletatud maa taktikat – kütusefirmad peavad uksed lihtsalt kinni panema.

Täna tuleb riigikogu majanduskomisjoni arutlusele vedelkütuse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on võidelda kütuseturul toimuvate käibemaksupettustega.

Ettevõtted peavad kõik oma tehingud kütuse käitlemise andmekogusse kandma. Samuti tuleb neil hakata maksma suuremat tagatisraha, mille eesmärk on eemale hoida petturid. Kui suurematele kütusemüüjatele pole halduskoormus eriline probleem, siis väiksematele tanklakettide võib see olla saatuslik löök.

Nii saatis Eesti väiketanklaid koondav, alles hiljuti loodud ühendus Eesti Kütuseliit riigikogule emotsionaalse kirja, milles nad ütlevad, et «enamikule ligi 120 kodumaisest kütusefirmast käivad kavandatavad piirangud üle jõu ning sunnivad uksi sulgema. Liialdamata.»

Kütusefirmad on lähtunud Jüri Ratase deviisist

Kütuseliit kirjutas, et kui nimetatud eelnõu saab praegusel kujul seaduseks, lõpeb äri enamikus ligi poolesajast Eesti külades, alevites ja teeristidel seisvaist väiketanklaist. Kõige hinnatundlikumad inimesed sunnitakse kütuse järel käima sageli mitmekümne kilomeetri kaugusel, sest suurkontsernide huvi ulatub harva maakonnakeskustest kaugemale.

Need tanklad Leiel, Kolgal, Kobral, Pajustis ja teistes väikestes kohtades kuuluvad tublidele Eesti inimestele, sageli perefirmadele, kes on sageli juba üle 20 aasta lähtunud ametis oleva Jüri Ratase valitsuse deviisist «aitame hoida elu maal ja viime elu maale tagasi», kirjutasid nad.

«Eesti põllumehed kaotavad kohalike kütusefirmade näol partnerid, kes on küll avalikkusele tundmatud, kuid kõige tublimatele põllumeestele hindamatud tarnijad. Erinevalt suurkontsernidest, kes ei küsi ei ilmast ega põllutöödest, veavad just sellised ettevõtted põllumehele Järva-Jaanis, Kihelkonnas või Kiumal kütuse koduhoovile kasvõi kell kolm öösel, kui vihm viimaks pööranud ja vili vajab kiiret võtmist. Neilt kohalikelt kütusemüüjailt saab kohalik põllumees kütuse siis kui vaja (kui tarvis ka «kriipsu peale», sest PRIA-gi arveldab kalendri, mitte tööilma järgi), mitte siis kui suurkontsernile sobib,» märgivad kütusefirmad.

Kütuseliit nõustub, et kütusesektoris on õnne proovinud mitmed petised, kuid riigi jõulised sammud, eeskätt kütusemüüjaile tagatisraha kehtestamine, on petturid turult eemale tõrjunud.

«Kõnealune eelnõu ise rõhutab, et mullu oli meie sektori käibemaksukohustus 166 miljonit eurot, millest laekus 163 miljonit. See kinnitab, et suurpetturid on süüdi mõistetud või suundunud parematele jahimaadele õnne otsima. Mitmed ettevõtjad on juba loobunud ning oma kodumaised tanklaketid, näiteks Mokter, Hepa, Favora, Mahta Kütus jne, suurkontsernidele maha müünud. Ning Õliliidu aplausi saatel suretab nüüd seadus välja neid, kes pole müünud või keda suurtel pole mõtet osta.»

Uus seadus poob kõri nagu ei kunagi varem

«Ometi oleme jälle punktis null. Uus seaduseelnõu poob Eesti kütuseäri väiketegijate kõri nagu ei kunagi varem,» märkis liit ja tõi selle tõestuseks mõned lihtsustatud näited:

  • Kui suurtelt kütusemüüjatelt nõuab riik tagatist, mis ulatub paari protsendini kuukäibest, siis väikestele kehtestatud tagatis ületab sageli kolmandiku kogu käibest. Suurkontsernile, kes müüb 20, 50 või 100 miljonit liitrit kuus, on tagatiseks miljon eurot; kohalikule kütusemüüjale, kes müüb ehk miljon liitrit kuus, on tagatis 332 000 eurot. See ületab kohalike, sageli pereettevõttena tegutsevate firmade maksevõimet ning tanklate sulgemine maapiirkondades on juba alanud.
  • Eelnõu järgi tohiks kütust müüa ainult tagatisega kaetud koguses. Tagatis määratakse kahe eelneva kuu käibe põhjal. Näiteks kui septembris algab kooliaasta, sügiskünd ja viljakuivatus, tuleb augusti koguse täitudes leida äri jätkamiseks väga lühikese ajaga suur summa lisatagatiseks või müük lõpetada ja äri seisma panna. Sunnitud seisaku järel uuesti kliente leida on pea võimatu.
  • Maksu- ja Tolliameti kontrollivõimaluste parandamiseks kohustaks eelnõu kõiki kütusemüüjaid kasutama ühtset kütuse käitlemise- ja ladustamise infosüsteemi. EMTA ametnikud saavad nii tõesti kontrollida 120 ettevõttest koosnevat sektorit kabinetimugavusest, kuid ettevõtted peavad selle nimel looma ja juurutama uued süsteemid, koolitama kasutajad, kohandama äriprotsessid. Või liidestama olemasoleva süsteemi andmekoguga, mille hind on ca 10-20 tuhat eurot.

Seega on Eesti Kütuseliidu ettepanek eelnõuga aeg maha võtta ja riigikogu liikmetega kohtuda, et koos välja töötada tõhusad ja proportsionaalsed meetmed, mis tagaks nii maksudistsipliini kui soosiks konkurentsi.

Tagasi üles