Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Raasukese ründamine viis ametiühingud ahastusse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Peep Peterson ja Erkki Raasuke. | FOTO: Postimees.ee

Eesti ametiühingute juht Peep Peterson peab väga masendavaks, et Luminori panga juhtkonna ja töötajate vaheline konflikt on võtnud nii alatu pöörde.

Jutt käib täna anonüümse isiku poolt Youtube'is avaldatud salajastest helilindistustest, milles Luminori panga juht Erkki Raasuke räägib ettevõtte ametiühingu juhtidega.

Esmapilgul võib Raasukese jutt üsnagi räige tunduda: ta võrdleb ametiühingu tegevust terrorismi ja väljapressimisega, seostab ametiühingu usaldusisiku Tiina Kukke käitumist pedofiiliaga ja keeldub igasugusest võimalusest sõlmida kollektiivleping.

Samas on anonüümselt avaldatud salvestis mitmetest erinevatest momentidest ühepoolselt kokku lõigatud, eesmärgiga näitada Raasukest võimalikult halvas valguses. Näiteks omistatakse videos Raasukese sõnadele meelevaldseid tähendusi ja sealt on teadlikult välja jäetud vastaspoole ehk ametiühingute esindaja jutt.

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juht Peep Peterson ütles pärast helilõikude kuulamist, et tegemist on mitmes mõttes väga masendava «teosega». Ühelt poolt mõistis ta hukka, et keegi on sellise video nii ühepoolselt ja käpardlikult kokku lõiganud. Teisalt kritiseeris ta tugevalt Erkki Raasukese kõnepruuki ja suhtumist oma töötajatesse. «Ega kõike ei ole ka võimalik kokku lõigata ja kleepida,» viitas ta pangajuhi räigevõitu võrdlustele.

«Ma väga kahetsen, et olukord pangas on jõudnud nii kaugele, et avaldatakse selliseid videosid. Minu soovitus mõlemale poolele on see, et võtke aeg maha ja astuge lõpuks normaalsetesse läbirääkimistesse. Lõpetage selline pori loopimine,» ütles ta.

Nii ametiühingute keskliit kui ka finantssektori töötajate liit taandasid end täielikult selle video valmistajast. Peterson arvas, et see on mõne üksiku partisani «looming».

«Ma ei tea, mis seal on juhtunud, et keegi need videod avaldas. Minu viimase info kohaselt on läbirääkimised olnud konstruktiivsed,» lisas ta. «Isegi kui pinged lõid uuesti lõkkele, tuleks nüüd rahulikult uuesti maha istuda ja siis ametlike seisukohtadega välja tulla,» märkis Peterson.

Moonutatud salvestiste avaldamise mõistis hukka ka Eesti Finantssektori Töötajate Liit, kelle sõnul kahjustab see osapoolte omavahelisi suhteid ja lepingu läbirääkimiste protsessi. «Ka üldiselt tuleb selline tegevus hukka mõista,» oli liit resoluutne.

Nende sõnul on nad juba varasemalt otsustanud Luminoriga alustada konstruktiivset koostööd ning kollektiivlepingu läbirääkimisi, et sõlmida leping, mis tasakaalustatult kaitseb nii Luminori kui ka tema töötajate huve.

«Kollektiivlepingu läbirääkimiste protsess Luminoris on jõudnud kaugemale kui mistahes teise Eesti finantssektori tööandjaga,» oli liit lootusrikas, et tulevikus leitakse erimeelsustele normaalne ja kõiki osapooli rahuldav lahendus.

Luminor: need salvestised on kontekstist välja rebitud ja sisu moonutatud

«Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, kus vestlus on kontekstist välja rebitud ja tegelikku sisu moonutatud,» ütles Luminori korporatiivkommunikatsiooni juht Hedwig Meidra BNS-ile.

«Nagu ka varasemalt oleme vastanud, siis Luminor Eesti juhtkond on läbirääkimistes ametiühinguga ja kohtumised on olnud konstruktiivsed. Neid kohtumisi juhib Luminor Eesti juht Gunnar Toomemets. Oleme tuleviku osas jätkuvalt positiivselt meelestatud,» lisas Meidra.

Konflikt juhtkonna ja pangatöötajana vahel on tegelikult käärinud juba ammu enne seda, kui DNBst ja Nordeast sai Luminor. Endise Nordea töötajad on käinud juhtkonnaga korduvalt töövaidluskomisjonis, kus on saanud ka võidu. Nordea ametiühing on käinud isegi Rootsi peakontori ees piketeerimas. Ühist keelt pole siiski leitud.

Uue panga ehk Luminoriga alustati värskeid kollektiivlepingu läbirääkimisi tänavu novembris. Toona lootis liit, et Luminori omanikud, Nordea ja DNB on aastakümneid sõlminud kollektiivlepinguid oma töötajatega põhjamaades, mis on kasulikud mõlemale poolele ning kindlustavad jätkusuutliku arengu pangale ja heaolu töötajatele, ning Eesti töötajad soovivad teha samasugust koostööd oma tööandjaga.

Tagasi üles