Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ettevõtluskonto süsteemi töölehakkamine venib

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Postimees.ee

Seaduse järgi saab ettevõtlustulu teeniv eraisik uuel aastal avada ettevõtluskonto, pangad sellist teenust 1. jaanuarist aga ei paku.

Ettevõtluskonto võlu peaks seisnema selles, et igaüks saab teha algust oma pisiäriga, ilma et peaks ennast raamatupidamisega vaevama. Selline konto võiks sobida näiteks neile, kes muude tegemiste kõrvalt töötavad juuksuri või lapsehoidjana või tahavad aeg-ajalt laatadel omavalmistatut müüa. Ükski mikroettevõtja – giidid, kunstnikud, keeleõpetajad, raamatupidajad –, kellega Postimees rääkis, sellisest ettevõtlusvormist huvitatud ei olnud. Üksmeelselt kardeti, et äkki peab sellise konto omanik riigile kokkuvõttes maksma rohkem kui harjunud ettevõtlusvormiga.

Väikest huvi ettevõtluskonto vastu kinnitavad ka pangad. «Meie poole on konkreetsemate küsimustega ettevõtluskonto kohta pöördunud vaid üksikud kliendid,» ütles LHV jaepanganduse juht Andres Kitter.

Ei pruugi töötada

Ettevõtlusega teenitud rahast, mis ettevõtluskontole laekub, läheb automaatselt maha ettevõtlustulumaks 20 protsenti, kuni tulu ei ületa 25 000 eurot aastas. Aasta peale laiali jagatuna teeks see ühe kuu sissetulekuks üle 2000 euro, mis oleks kõrvaläri kohta päris tubli tulu. Seda on isegi rohkem, kui teenivad keskmiselt füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Kui kontole laekuv summa on suurem, arvatakse maksuks 40 protsenti.

Suuresti mikroäri ajamiseks mõeldud ettevõtluskonto süsteem ei pruugi aga päriselus töötada. Kui näiteks palun sõbrannal oma koera jalutada ja maksan talle selle teenuse eest 50 eurot, siis peaksime mõlemad pakatama maksumaksmissoovist, et see raha ettevõtluskontolt läbi kanda ja sellelt kümme eurot riigile maksu maksta.

Kui eraisikute vahel tehakse tehing sularahas, jääb saajale alati võimalus ise pangaautomaadi juurest läbi astuda ja raha oma ettevõtluskontole kanda, et sealt 20 protsenti väiksem summa kunagi välja võtta.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe sõnul eelistaksid inimesed aga just nii teha, kui asjaajamine on arusaadav ning asju korras hoida lihtne. «Kui pakutakse teenuseid ja müüakse kaupu, tekib sellest inimesele maksustatav tulu ning ettevõtluskonto kasutamine muudab maksukohustuse senisest väiksemaks ning tasumise lihtsamaks,» põhjendas Liivamägi.

Üks ettevõtluskonto miinus mikroettevõtjate silmis on see, et tulu teenimiseks tehtud kulutusi ei saa ta kontole kantud rahast maha arvata. «Süsteem sobib hästi teenusepakkujatele, kelle kulud on väikesed, kuna süsteem kulu maha arvestada ei võimalda,» ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Kairi Ani.

Kui mikroettevõtja tahaks aga pakkuda näiteks potilillede kastmise teenust mitmele firmale, ei sobi ka see kuigi hästi ettevõtluskonto alla. Nimelt võib ettevõtluskonto kaudu küll teenuseid pakkuda ka juriidilisele isikule, kuid sel juhul tuleb teenuseostjast ettevõttel maksta teenusepakkuja eest tööjõumakse.

See tekitab kohe kiusatuse makse optimeerida, sest keeruline on kontrollida, mille eest täpselt ettevõtluskontole raha laekus: kas müüdi kaupa või teenust. Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Marko Udrase hinnangul on see üks suuremaid ettevõtluskonto kuritarvitamise riske: tööjõumaksustatud palgatöö asemel müüakse ettevõtetele olematuid potte või piparkooke.

Rahandusministeeriumi peaspetsialisti Kairi Ani sõnul sobib ettevõtluskonto väga hästi hooajalist lisatööd tegevale inimesele. Maks arvestatakse kuu tulult ja konto haldaja pank kannab selle maksuhaldurile üle järgmise kuu 10. päevaks. Kindel kuutulu on oluline nendele, kes tahavad saada ravikindlustust. Selle jaoks peaks ettevõtluskontole laekuma vähemalt 1300 eurot kuus.

Nõuab IT-arendust

Pangad, kes peaksid uuest aastast mikroettevõtjatele ettevõtluskonto teenust pakkuma, on ettevaatlikud. Swedbanki arvelduslahenduste juht Eero Treumann märkis, et ettevõtluse toetamine on küll panga südameasi, aga ettevõtluskonto kohta midagi kindlat ta lubada ei saavat.

Kontot puudutav seadus võeti vastu napilt enne jaanipäeva ning pankade arvates on peamine kitsaskoht IT-arendus. Praegu arendab ettevõtluskonto halduslahendust LHV, kes peaks teenusega välja tulema järgmise aasta teises pooles. LHV jaepanganduse juhi Andres Kitteri sõnul on ettevõtluse ja asjaajamise lihtsustamine seda vaeva väärt.

Ka Coopi pank loodab ettevõtluskonto teenust pakkuma hakata, kuid enne seda ootab oma järge hulk teisi teenusearendusi. «Praeguste plaanide kohaselt jõuame ettevõtluskonto turule tuua 2019. aastal. Kui klientidel tekib teenuse järele suur nõudlus varem, siis vaatame arenduse prioriteedid üle,» lubas Coopi panga äripanganduse juht Hans Pajoma.

Riigieelarves on ettevõtluskontode avamisega igatahes arvestatud: riigieelarvesse peaks tuleval aastal kokkuvõttes laekuma miljoni euro võrra vähem ettevõtlustulumaksu. Arvestuse aluseks on võetud, et ühest küljest suureneb ettevõtluskonto abil mikroettevõtjate hulk, kes oma ettevõtlustulult riigile makse maksavad, teisalt peaks aga vähenema FIEde arv, sest 4000–5000 FIE-l on ettevõtluskontole üle minnes võita maksukoormuse kahanemisest.

Ettevõtluskonto

  • Sobib eraisikule, mitte FIE-le ega ettevõttele.
  • Tulu alla 25 000 euro aastas: ettevõtlustulumaksumäär 20 protsenti.
  • Tulu üle 25 000 euro aastas: ettevõtlustulumaksumäär 40 protsenti.
  • Kui käive ületab 40 000 eurot, tuleb end registreerida käibemaksukohuslasena.
  • Maksudeklaratsiooni esitama ei pea.
  • Ravikindlustus tekib alates 1300 eurost tulust kuus.
  • Kui ettevõtja on liitunud teise pensionisambaga, jaguneb tema ettevõtluskonto kaudu makstud ettevõtlustulumaks tulumaksuks (20/55), sotsiaalmaksuks (33/55) ja pensionimakseks (2/55).
Tagasi üles