Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mõjukaim itaallanna ostaks Eestilt digitaalset riigijuhtimist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
BusinessEurope president Emma Marcegaglia. | FOTO: Mihkel Maripuu

Euroopa ärikogukonna liider ja Itaalia juhtiv ärinaine Emma Marcegaglia parandaks oma kodumaa riigijuhtimise bürkoraatiat Eestis nähtud digitaalsete lahendustega.

Ehkki Marcegaglia juhib Gazpromi ja Rosnefti olulise partneri - ENI nõukogu, ei poolda ta ettevõtjate huvisid kahjustava sanktsioonide poliitika lõpetamist Ukraina alasid okupeeriva Venemaa suhtes.

Marcegaglia osales eelmisel nädalal Tallinnas toimunud Euroopa tööandjate konföderatsiooni BusinessEurope presidentide kogul.

-Kuidas tunnevad Itaala ettevõtjad ennast tänases Euroopa Liidus, kus tekkib raskusi ligi 30 liikmesriigi pealinna nime meeles pidamisega?

Itaalia ettevõtjad on olnud kogu aeg väga Euroopa-meesled ja tunnevad ennast seetõttu väga hästi. Äri jaoks on väga tähtis, et sa omad lisaks rahvuslikule turule ka suurt ühisturgu, mis on maailma suurim ja üks rikkamaid. Me soovime enesestmõistetavalt investeerida ja müüa väljapoole Euroopat, kuid Euroopa on meie kodu. Itaallased on kogu aeg niimoodi tundnud.

-Kuidas mõjutab äri tegemist poliitikute seas räägitav põhja-lõuna konkurents või isegi konflikt Euroopa Liidus?

Tõepoolest leidub mõningaid erinevusi selles, kuidas Põhja-Euroopas ja Lõuna-Euroopas asju nähakse. Kuid mis puudutab ärikogukonda, siis meie püüame olla ühtsed. Kui me oleme ühtsed, siis me oleme tugevad ja meie häält kuuldakse. Kui me lõhestume ja eraldume, ei suuda me oma huvisid esindada. Me teame väga selgelt neid punkte, mille osas meie nägemused erinevad, näiteks eurobondid (üle-Euroopalised võlakirjad – toim). Kuid samal ajal tööstuspoliitikas, kaubanduses ja konkurentsi teemadel oleme absoluutselt samadel seisukohtadel.

-Mulle tundub, et te räägite põhimõtteliselt sama juttu, mida võib kuulda Eesti ettevõtjate suust. Kas te tunnete samuti, et arusaamised on eestlastega sarnased?

Ma tõepoolest olen seda tundnud. Eestlased on teinud lausa fantastilist tööd digitaalsete teemadega. Eesti ettevõtjad ja poliitikud taotlevad jõuliselt Euroopa ühise digitaalse turu loomist, mis on ka meie põhiteemaks.

-Millised väljakutsed on Euroopa ärile olulisimad või ohtlikuimad?

Praegu lähevad asjad mõnevõrra paremaks nii poliitika kui ka majanduse seisukohalt, sisemajanduse kogutoodang kasvab. Suurim oht peitub just rahulolutundes, sest inimestele võib tunduda, et pole enam vajadust muutuste ja reformide järele. Meie sõnum kõlab, et hoolimata heaolust me peame nii rahvuslikul kui ka Euroopa tasandil reformidega edasi liikuma.

Loomulikult me näeme väljakutset protektsionistlikus lähenemises, mis viimasel ajal väga mitmelt poolt esile tõuseb. Me oleme väga selgelt protektsionismi vastu, soovime vaba ja ausat kaubandust, millele meie kasv tugineb.

Me näeme muidugi immigratsioonist tulenevat suurt probleemi, millele me vajame vastust Euroopast. Kuid ka selles küsimuses me kõik tõdesime, et meie tänane olukord on palju parem kui veel aasta või isegi kuus kuud tagasi.

-Me näeme veidrat olukorda, kus meil on probleeme suhtlemisel vana hea partneri Ameerika Ühendriikidega, kellega me ei suuda sõlmida kaubanduslepet. Samal ajal näitavad hiinlased tõsist huvi Ida-Euroopasse investeerimiseks. Kuidas te näete probleeme, mis tulevad, kui me ei suuda saavutada kokkuleppeid ameeriklastega?

See on tõepoolest suur muutus, sest Ameerika Ühendriigid on olnud kogu aeg meie olulisim partner. Nad on toiminud justkui mitmepoolsete suhete valvekoerad. Praegu on see muutumas. Kuid samal ajal kui Euroopa peab jääma Euroopaks, me peame hoidma ameeriklastega nii lähedasi suhteid kui võimalik. Me suhtleme selle nimel Ameerika Ühendriikide kaubanduskojaga ja Euroopa Komisjoniga. See pole sama lihtne kui veel mõned aastad tagasi, kuid me peama püüdma suhteid hoidma. Me peame nende juurde minema, nendega rääkima, sest nad on meie head partnerid.

-Kas Euroopa ikkagi vajab uut kaubanduslepet Ameerika Ühendriikidega?

Me vajame seda lepet. See lepe pole lõplikult maha kantud vaid selle sõlmimine on külmutatud. Me töötame selle leppe nimel väga tõsiselt koostöös Ameerika Ühendriikide kaubanduskojaga. Euroopa ettevõtluskonföderatsiooni esindus läheb aprillikuus Ameerika Ühendriikidesse, et hakata nendega taas suhteid parandama.

-Kuidas teie kui nn vana Euroopa esindaja näete olukorda, kus hiinlased hakkavad läbi investeeringute uutes liikmesriikides üha suuremat rolli mängima?

Olegem ausad: hiinlased investeerivad igale poole, mitte ainult Ida-Euroopasse vaid hiiglaslikult ka Lääne-Euroopasse. Küsimus seiseneb meie jaoks selles, kuidas hiinlased investeerivad ja miks nad investeerivad Euroopasse vabalt samal ajal, kui meie – Euroopa ettevõtjad ei saa vabalt investeerida Hiinasse. Mitmed tööstusharud ja sektorid on seniajani Euroopa investeeringute jaoks suletud. See on meie jaoks suur küsimus isegi olukorras, kus me vajame Euroopas uusi investeeringuid. Sellele küsimusele vastust otsides peame  ennekõike silmas pidama, et me ei tohi mitte mingil tingimusel oma turgusid sulgema hakata ei Euroopa Liidu ega ka rahvuslikul tasandil.

Kui hiinlased investeerivad ja peavad reeglitest kinni, siis see võimalus peab nendele ka säilima.

-Mida te peate silmas, kui ütlete, et hiinlased peavad reeglitest kinni pidama?

Euroopas on väga palju reegleid. Kui Hiina peaminister käis Euroopas ja kohtus siinsete äriliidritega, kohal oli ka hiina äridelegatsioon, ta ütles, et Hiina tööandjad peavad Euroopas kehtivaid reegleid austama.

-Euroopa suhted on läinud väga keeruliseks meie tähtsa partneri Venemaaga, kellelt on oluline osta maagaasi ja kellele oleks oluline müüa toiduaineid, veini ja seadmeid.  Kuidas teie näete vastastikustele sanktsioonidele rajatud suhteid?

Ettevõtlus ei salli mitte ealeski mittemingisuguseid sanktsioone, sest need blokeerivad nii importi kui ka eksporti. Kuid loomulikult Euroopa ärikogukond toetab Euroopa Komisjoni seisukohti (suhetes Venemaaga – toim). Kahjuks ei näe mina kujunenud olukorras mingisuguseid positiivseid muudatusi ja praeguses olukorras jäävad sanktsioonid püsima.

-Võibolla peaks Euroopa Komisjon oma vaatepunkti muutma ja vaatama suhteid Venemaaga rohkem ärihuvidest lähtudes?

Vastus sellele küsimusele kõlab täpselt sama moodi: meile ei meeldi sanktsioonid, kuid ettevõtjad ei ela vaakumis, mistõttu me toetame otsuseid, mida Euroopa Komisjon on langetanud.

-Milliseid kaupu või teenuseid võiksid eestlased müüa Itaaliasse?

Kogu teie digitaalne keskkond, et te olete tegelikult digitaalne riik, on väga huvitav. Me kuulsime teie presidendilt nendest hiiglaslikest muutustest, mis on tehtud Eesti avalikus halduses. Itaalia seevastu on kuulus  oma ebaefektiivse haldussüstemiga – just siit me saaksime teilt palju õppida. Kuid arvestada tuleb sellega, et Eesti on väike riik ja Itaalia on suur, mis tähendab, et suurte numbrite korral muutuvad asjad palju keerulisemaks.

Faktikast

Emma Marcegaglia (s1965)

President of BusinessEurope

Marcegaglia Investments Srl, esimees ja tegevjuht

Marcegaglia Holding S.p.A., esimees ja tegevjuht

Terasetööstuses tegutsevate tütarettevõtete aseesimees ja tegevjuht

2014 Fondazione Eni Enrico Mattei (FEEM), esimees

2014 Nafta ja gaasikompanii ENI, esimees

2013  Euroopa ettevõtjete konföderatsioon BusinessEurope, president

2010 Luiss Guido Carli University, president

Allikas: BusinessEurope

Tagasi üles