Eesti e-residentsuse programmi vedajad on oluliselt muutnud programmi eesmärke ning enam ei räägita Taavi Kotka ja Siim Sikkuti välja käidud 10 miljonist e-residendist aastaks 2025 – kriitiliselt üle vaadatud eesmärgi kohaselt on neid selleks ajaks ligi 989 000.
Seatud on ka uus vahepealne eesmärk ning selle kohaselt on Eestil 2021. aasta lõpuks 150 200 e-residenti. Hetkel on neid pooleteise aastaga, mil e-residentsuse platvorm on olnud avatud, kokku tekkinud ligikaudu 27 000 - kõige enam Soomest, Venemaalt ja Ukrainast.
Käesoleval aastal on igas kuus keskmiselt juurde tekkinud ligi 1000 e-residenti. Teadaolevalt on e-residentsus ära võetud ühelt Filipiinide kodanikult, keda kasutati ära kümnete probleemsete firmade likvideerimisel.
Programmi tegevjuhi Kaspar Korjuse sõnul valiti aasta alguses uus tee – 10 miljonist e-eestlase eesmärgi asemel saadi aru, et Eestile on äriliselt oluline just see, kui e-residendid siin ettevõtlusega tegeleksid. Tänu sellele sai e-residentsuse programmi uueks eesmärgiks nende loodud ettevõtete arv.
Uute plaanide kohaselt loovad e-residendid 2018. aastal siin 2500 ettevõtet, aasta hiljem 5000 ja 2020. aastal 10 000 uut ettevõtet. Hetkel on neid loodud 2500, sellest käesoleval aastal 1550. Kui kõik need numbrid kokku liita, siis peaks meil 2020. aasta lõpuks olema 20 000 e-residentide ettevõtet.
Hetkel loob e-residentidest Eestis ettevõtteid iga kümnes.
«Meie teekond hakkas mõnes mõttes otsast peale. Koos kunstiakadeemia tudengitega kaardistasime näiteks ära, milline on siin ettevõtte loomisel kasutusteekond – millega ollakse ja millega ei olda rahul,» ütles Korjus. Plaan on luua ka globaalne lahendus, kus välisriikide kodanikest e-residendid saaksid läbi Eesti maksta ka teistesse riikidesse oma makse.
Valitsus on otsustanud uute plaanide realiseerimiseks eraldada programmile järgmise kolme aasta peale anda kolm miljonit eurot lisainvesteeringut. Korjuse sõnul näitab statistika, et seni kulutatud summad on juba tagasi teenitud ja programm on tulus. «Minu siiras usk on, et Eesti saab väga rikkaks tänu sellele programmile,» sõnas Korjus.
Turunduse sihtriikideks on lähiajal võetud Ukraina, Türgi, Bangladeshi, Suurbritannia, India ja Lõuna-Korea ettevõtjad. Politsei- ja piirivalveameti abiga on võimalik e-residentide kaarte järgmisel aastal Eestisse tulemata kätte saada San Francisco, Sao Paolo, Dubai, Singapur ja Bankok.
Konsultatsiooniettevõtte Deloitte Advisory juht Monika Kallas ütles uuringu tulemustele tuginedes, et aastaks 2025 on e-residentide ettevõtted toonud Eestile 340 miljonit eurot puhast finantsulu. Käesoleval aastal on see näitaja 2 miljonit ning järgmisel aastal prognoosi kohaselt kolm miljonit.
Kaudset sotsiaalmajanduslikku tulu toob e-residentsus kümne aasta perspektiivis 1,5 miljardit. Kokku tooks e-residentsus seega aastaks 2025 Eesti majandusse 1,8 miljardit eurot.
See omakorda tähendab, et iga Eestis loodud e-residendi ettevõte võiks siinsesse majandusse jätta keskmiselt 70 000 eurot. Seejuures on arvesse võetud prognoos, et aastaks 2025 on Eestis 175 200 e-residentide loodud ettevõtet.
Ettevõtte Callisto loodud uuringu kohaselt on sotsiaalmeedias e-residentsus peamine märksõna, mida seoses Eestiga kasutatakse. Oktoobris oli e-residentsuse märkimist 183, meie muid e-teenuseid märgiti kokku 280.