Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu vähenesid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Laboratoorium | FOTO: Panther Media/Scanpix

Eestis tehti 2016. aastal teadus- ja arendustegevusele kulutusi 270,3 miljoni euro eest, mida on 11 protsenti vähem kui aasta varem, teatas statistikaamet.

38 protsenti teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest tuli 2016. aastal riigieelarvest. Riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamisel on olnud märkimisväärne ning viimased viis aastat püsinud stabiilsena.

2015. aastaga võrreldes oli riigi osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutustes väiksem. Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamine on olulisel määral seotud tõukefondidest saadava rahaga, mis läheb riigieelarvesse ja mis seetõttu liigitatakse riigilt saaduks.

2016. aasta osutus vaheaastaks, sest eelmine tõukefondide rahastamise periood oli just lõppenud, kuid uus polnud veel alanud.

Ettevõtlussektorist tuli 2016. aastal 52 protsenti teadus- ja arendustegevuse kulutustest. Ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendustegevusele olid kokku 139 miljonit eurot, millest 5 protsenti tuli riigieelarvest.

Riigi osatähtsus ettevõtlussektoris tehtud teadus- ja arendustegevuse kuludes on viimase viie aastaga vähenenud pea poole võrra. Tegevusalati oli riigi rahastuse osa 2016. aastal suurim kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtetes, samuti ehitusega, kaasa arvatud tee-ehitusega tegelevates ettevõtetes.

Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest 11 miljonit eurot tuli välismaistest allikatest. 62 protsenti ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest olid tööjõukulud. Investeeringute osatähtsus kuludes oli 13 protsenti.

Teadus- ja arendustegevuse kogukulude vähenemine tuli 2016. aastal kasumitaotluseta institutsionaalsest sektorist, kus kulutused teadus- ja arendustegevusele kahanesid varasema aastaga võrreldes 20 protsenti. Nii nagu ettevõtlussektoris oli ka kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris teadus- ja arendustegevuse kuludes suurim osa tööjõukuludel (57 protsenti). Investeeringute osatähtsus oli 3 protsenti.

Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus (SKT) oli 2016. aastal 1,28 protsenti. Eurostati esialgsete andmete kohaselt paikneb Eesti selle näitajaga Euroopa Liidu liikmesriikide pingereas endiselt keskmisel positsioonil, ehkki liidu keskmisest oleme viimase nelja aastaga kaugenenud üsna palju.

Täistööajale taandatud hõivatuid oli teadus- ja arendustegevuses 2016. aastal 5772, mida on 2 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Täistööajale taandatud teadlaste ja inseneride arv oli 4338, mis on 2015. aasta näitajast 3,6 protsenti suurem.

Täistööajaga töötavate teadlaste ja inseneride arvu kasv tuli ettevõtlussektorist, kus see näitaja suurenes 2015. aastaga võrreldes 14 protsenti. Kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites vähenes nende arv aastaga 0,5 protsenti.

Naiste osatähtsus teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate seas oli 2016. aastal 45 protsenti, teadlaste ja inseneride hulgas oli naisi 41 protsenti.

Tagasi üles