Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Valitsuse majanduspoliitika tekitab hirmu

14
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Ettevõtjate seisukohtadega ei arvestata ja seadumuudatused nö libistatakse läbi.
  • Koalitsioon lubab nullbürokraatiat, kuid samal ajal loob bürokraatiat juurde.
  • Uus veider maksuvalem tekitab kiusatust tulusid ümbrikus liigutada.
Ratase valitsuse majanduspoliitika head ja vead | FOTO: graafika: Alari Paluots

Esimest korda pärast Eesti iseseisvuse taastamist vaatavad ettevõtjad Toompea poole hirmuga. «On tekkinud hirm muutuste ees,» ütles kaubandus-tööstuskoja tegevdirektor Mait Palts. «On loodud olukord, kus positiivseks saab lugeda juba neidki asju, mis töötavad stabiilselt, ilma kartmata, et kohe jälle midagi ära muudetakse.»

Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRLi valitsuse koalitsioonilepe sisaldab usaldust sisendavaid põhimõtteid, kuid hirmu tekitab ettevõtjates tahe suruda läbi ülepeakaela loodud seadusemuudatusi.

Valitsusliit, millele ei ole aastaga tekkinud isegi hüüdnime, vähendas ettevõtjate kaasamist seadusloomesse, suurendas bürokraatiat ning kehtestas nii segase maksusüsteemi, et selle selgitamisel inimestele jääb isegi maksuamet hätta. Just niimoodi hindavad valitsuse tegevust kaalukamad ettevõtlusorganisatsioonid.

Need kibedad sõnad lähevad vastuollu helgetes toonides sõnastatud koalitsioonilepinguga, mis lubab ettevõtetele paremaid kasvuvõimalusi ja nullbürokraatiaprogrammi. Seisaku murdmiseks lubatakse ideedele avatud valitsust, mis ei langeta otsuseid üksnes enese tarkusest, vaid kuulab ettevõtjaid, eksperte, vabakonda ja opositsioonierakondi.

Macciavelli: Ei ole midagi, mille organiseerimine oleks keerulisem, elluviimine ohtlikum ja selle edukus kahtlasem kui vana korra asendamine uuega.

«Samal ajal, kui üks käsi püüab bürokraatiat vähendada, tekitavad ministeeriumid seda teise käega veelgi hoogsamalt juurde,» märkis tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. «Tendents katsuda eelnõu vaikselt riigikogus läbi libistada püsib.»

Jüri Ratase valitsuse liikmed küll suhtlevad ettevõtjatega ja nende esindusorganisatsioonidega meelsasti, kuid pigistavad ettepanekute koha pealt silmad-kõrvad kinni. Kuna olulisi poliitilisi otsuseid langetatakse ilma sisulise analüüsita ja majandusliku mõju prognoosita, siis on mõne väidetavalt ettevõtlust soodustava reformi puhul raske leida ettevõtjaid, kes kinnitaksid, et neile on see kasulik.

«Toon näiteks ettevõtte tulumaksureformi ja tulumaksuvaba miinimumi astmeliseks muutmise. Ettevõtte sõiduautode erisoodustuse arvestus tehti küll ettevõtjate pealekäimisel lihtsamaks, kuid maksumäära tõsteti ja maksukoormus kokkuvõttes tõusis,» selgitas Tamsar. «Kuigi me oleme sellele tähelepanu pööranud, ei ole meid kuulda võetud.»

Väikeettevõtjate arvates on valitsuskoalitsioon majanduspoliitika sildi all asunud ellu viima vasakpoolset sotsiaalpoliitikat, mille tagajärjel saboteeritakse ettevõtluskeskkonda. Väikeettevõtjate assotsiatsiooni EVEA esitatud kahjulike otsuste loetelu langeb kokku teiste organisatsioonide nn musta nimekirjaga: alkoholi-, kütuse- ja gaasiaktsiisi tõus ning astmeline ja ülikeeruline eraisiku tulumaksu süsteem.

«Valitsusliit ei ole midagi reaalselt kasulikku Eestile teinud. Vastupidi, ainult aastase võimuloleku jooksul on ära kulutatud riigi reservid ja avatud tee riigile mõttetute kulutuste tegemiseks,» ütles EVEA president Kersti Kracht, kes kandideeris edukalt EKRE nimekirjas kohalike omavalitsuse valimistel Tallinnas. «Mida lühem on tänase koalitsiooni eluiga, seda kasulikum Eesti riigile ja ettevõtlusele.»

Väikeeettevõtjates tekitab pahameelt asjaolu, et alkoholiaktsiisi alalaekumise puudujäägi katmiseks tegi rahandusminister ettepaneku lükata edasi investeeringuid ja suurendada riigiettevõtetest võetavaid dividende, selle asemel et vähendada riigieelarve kulusid.

Kriitikat pälvib ka üleüldise tasuta transpordi plaan, mis sunniks paljud reisijate veoga tegelevad väikeettevõtted konkureerima üksikute väljavalitutega, kes hakkavad inimesi oma bussi peale meelitama tasuta sõiduga, sest riik maksab neile lihtsalt kõik kinni.

Ettevõtjate peamine sotsiaalpartner ametiühingud peavad valitsuse majanduspoliitikas kõige tähtsamaks muudatusi, mis mõjutavad tootlikkust ja töötajate motivatsiooni osaleda Eesti tööturul.

Märgilise tähtsusega näevad ametiühingud vanemahüvitise reformi, samuti töötukassa vastsed ümberõppemeetmeid, mis aitavad tavatöötajal püsida hõives ja liikuda tootvamatele positsioonidele tööturul. «Eelmises koalitsioonis olnuks see võimatu,» tõdes Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRLi koalitsiooni majanduspoliitikale hinnangut andes meenutab Peterson aastatagust aega, kui nn peenhäälestuse kiuste majandus seisis ja ilmseid probleeme eirati.

«Praegu oleme teises ääres. Majandus kappab ülekuumenemismärkide piiril, muutusi maksupoliitikas ja mujal on nii palju, et laev näib kergelt juhitamatu,» tõdes Peterson. «Keegi ei ole õnnelik veidra maksuvalemi üle, mis tekitab kiusatust erakorralisi tulusid ümbrikus liigutada, ja ma ei välista, et seda tuleb tulevikus muuta palju lihtsama, klassikalise progresseeruva tulumaksu suunas.»

Peterson juhtis tähelepanu meie lõunanaabrite arukale tegutsemisele: Läti suudab järgmisel aastal ellu viia ulatusliku maksureformi, mis tugineb laiale ühiskondlikule kokkuleppele. Kuid siit tulid ka kiidusõnad Eesti valitsusele.

«Positiivse mõjuga on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, millest võidavad sajad tuhanded inimesed ja nende tööst huvitatud tööandjad. Alkoholipoliitika varjus saab haigekassa lisaraha ja juhtimisuuendusi, et haigused tõesti varasemas staadiumis ravile allutada. Kui seni on tööturult äralangemine toimunud keskmiselt seitse aastat enne pensioniea saabumist, siis mitme muudatuse koosmõjus peaks see näitaja hakkama kiirelt langema,» lausus Peterson.

KOMMENTAARID

Väärtustame väikese lisandväärtusega tööd

Ülle Pihlak, EBSi ettevõtlusõppejõud

Minul isiklikult on tekkinud hirm sotsialismi naasmise ees. Ettevõtja ei tea, millisteks üllatusteks tuleb veel valmis olla. Ähvardav kasumimaks küll ettevõtete konkurentsivõimet ei suurenda. On ka oht, et Tallinnast alguse saanud avaliku sektori konkureerimine eraettevõtetega võib hakata ulatuslikumaid mõõtmeid võtma.

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 pani paika suuna, kuhu valitsus tol ajal Eesti ettevõtluskeskkonda lootis arendada. Selles dokumendis rõhutatakse, et avalik sektor on orienteeritud ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Rahvuslikku rikkust kasvatab suurt lisandväärtust loov ja tänu sellele kõrget palka maksev eraettevõtlus.

Paraku tundub, et võimule pääsemise eufoorias unustati senised plaanid ja asuti kiiresti, ilma eelneva analüüsita, oma populistlikke lubadusi ellu viima.

Millise sõnumi annab noortele uus valitsus oma maksupoliitikaga? Unustatakse, et kõrgemat sissetulekut saavad teenida need, kes loovad oma tööga rohkem väärtust. Selle asemel, et hoolitseda hariduse kvaliteedi eest, mis võimaldaks noortel leida kõrgemalt väärtustatud tööd, antakse väiksemat palka teenivatele veidi raha juurde.

Loodetavasti ei võta see noortelt motivatsiooni areneda ja edasi pürgida. Lisaks väikese lisandväärtusega töö õilistamisele on selline maksupoliitika ka ebaõiglane, karistades muuhulgas ka mitmel kohal tööd rabavat üksikvanemat. Oleks valitsus kainenemiseks rohkem aega võtnud, oleks ehk taibatud aluseks võtta sissetulek pereliikme kohta.

Hea lubaduski võib teha kahju

Heido Vitsur, presidendi majandusnõunik

Koalitsiooni majanduspoliitiliselt kõige kaalukam samm – tulumaksuvaba miinimumi tõstmine – hakkab mõju avaldama alles järgmisel aastal ja sel peaks jätkuvalt olema positiivne mõju mõne aasta kestel. Selle tegelikku mõju saame mõõta alles aastate pärast ja pikema aja jooksul, kuid mitte mingil juhul selle valitsuse töö ajal. Ja ka siis saab selle mõju mõõtmine olema vastuoluline ja keeruline ning ebatäpne.

Kui rääkida muudest üksiksammudest, siis ma ei tea ühtegi asja peale alkoholi ja diislikütuse aktsiiside muutmise, mille puhul oleks olnud võimalik konkreetset rahalist mõju välja tuua. Kuid paraku tean vaid selle poliitika ühte poolt – alkoholiaktsiiside kallinemisest tekkinud probleeme –, aga mitte kasu, mida saadi diislikütuse aktsiisi tõusu ärajäämisest. Ma ei pea õigeks rosinasaia lihtsat lahutamist rosinateks, jahuks ja soolaks ja siis nende koostisosade eraldi hindamist.

Probleem pole ju enamikul juhtudel lubadustes endas, vaid selles, kuidas neid ellu viiakse. Kui jõuliselt, kui nutikalt, kui hästi võimalusi ja kõrvalmõju arvestades. Ka täiesti head lubadust saab ellu viia nii, et see kasu asemel kahju toob. Kurat peidab end alati detailidesse.

Kuivõrd see aasta saab olema eelmisest parem, on tõenäoline, et ka mitmel koalitsiooni  lubadusel, mida ettevõtjad on kahjulikuks nimetanud, meie ettevõtlusele ja majandusele tervikuna tuntavat negatiivset mõju siiski ei olnud. Aga me ei saa öelda ka seda, et majandusel läheb paremini, sest koalitsioon vahetus. Üks aasta pole majanduspoliitika hindamisel üldse mingi aeg, kuigi seda kogu aeg teha püütakse.

Keelud-käsud pidurdavad arengut

Mart Laar, Eesti Panga nõukogu esimees

Mida kaugemale valitsus ettevõtlusest hoiab, seda parem. Hea valitsus laseb inimestel elada ning tegeleb oma ülesannetega. Nii lihtne asi paraku pole. Võrdleksin valitsuse rolli praegusaja maailmas jalgpallikohtuniku omaga, kes saab ette mängureeglid ning jälgib nende täitmist. Kohtunik ei kipu aga ise palli lööma. Tal on õigus küll esitada ettepanekuid mängureeglite täiendamiseks, kuid ta ei tee seda tihti.

Esiteks ei maksa ettevõtjate seas hirmu külvata. Ei valitsusel ega opositsioonil. Avalik arutelu uute ideede üle on hea, ent kui ministrid pidevalt käivad välja ettepanekuid uute maksude kehtestamiseks ning ettevõtluskeskkonna muutmiseks, tekitab see ebakindlust, mis mõjub ettevõtluskeskkonnale halvavalt. Valitsusel peab jätkuma julgust vajadusel kiirelt otsustada ning vastutust võtta – nii on tavaliselt kõigile parem.

Teiseks on viimane aeg endalt küsida, kas kõigi ja kõige ärakeelamine on ikka lahendus. Valitsuse tegevus Rail Balticu rajamisel pole olnud kõige avatum ja selle üksikuid lõike on kritiseeritud, kas peame seetõttu kogu Rail Balticu ära keelama? ID-kaardi juures avastati võimalik turvarisk – kas peame aga kohe üritama e-valimisi ära jätta? Keeldudele, käskudele ja hirmutamisele tuginev hoiak võib küll tuua poliitilist kapitali, kuid paneb pikemas perspektiivis arengule piduri.

Kolmandaks oleks valitsusel mõtet praeguses kiirelt muutuvas maailmas keskenduda mitte oskuste, vaid pigem hoiakute või suhtumiste kujundamisele. Oleme vist enamik nõus, et tulevikumaailmas tagab edu suutlikkus muutuda. See nõuab aga julgust ning valmidust riskida.

Koalitsiooni eesmärkide üldsõnalisus

Stan Nahkor, Ernst&Youngi auditi partner

Lugedes koalitsioonilepingus kirja pandud eesmärke, võib juba praegu kindlalt väita, et enamik seatud eesmärkidest saab saavutatud. Või siis mitte. Suurem osa eesmärkidest on kirja pandud sedavõrd üldsõnaliselt, et nende hilisemat saavutamist saab probleemideta argumenteerida.

Eraettevõtluses kohtab üldsõnalisi eesmärke vähe, sest tähtaja möödudes soovib juht-omanik anda saavutatud tulemustele objektiivset hinnangut, mille alusel töötaja tegevust hinnata. Kõige tuntum heade eesmärkide seadmise viis on SMART-eesmärgid, mis vastavad ingliskeelsest lühendist tulenevalt järgmistele kriteeriumitele: konkreetne, mõõdetav, realistlik, asjakohane ja ajastatud.

Nimetatud põhimõtete kohaselt seatud eesmärkide täitmist on hiljem väga lihtne hinnata, võib-olla isegi liiga lihtne. Kas see ei olnudki koalitsiooni eesmärkide seadmisel eesmärgiks?

Tagasi üles